Määr.Otsing

Taristu toetused Eestis

Taristu toetused katavad hoonete, tehnovõrkude ja avaliku ruumiga seotud kulusid. Näiteks restaureerimis- ja lammutustoetus, korteriühistutele mõeldud toetused ning kaasfinantseeringu toetus.

Riigi toetused

Need toetused on kõigis valdades ja linnades samad.

Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027

kuni50%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.

30%
määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
40%
asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
50%
kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
55%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee

Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

§ 1 lg 1

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;

§ 4 p 6

Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 6 lg 4

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 10 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.

§ 11 lg 3

Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

§ 12 lg 1 p 1

punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 2

punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 3

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 5¹

punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6

punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6¹

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 7

punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

§ 12 lg 1 p 8

alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 1

Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 3

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.

§ 12 lg 2 p 4

Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.

§ 12 lg 3

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.

§ 13 lg 1

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));

§ 14 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).

§ 15 lg 1

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 17

Toetust taotletakse voorupõhiselt.

§ 18 lg 1

Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 18 lg 2

Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

§ 18 lg 2¹

Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2²

Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 18 lg 4

Taotleja on korteriühistu.

§ 19 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 19 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 19 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 19 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 19 lg 6

Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 22 lg 4

Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.

§ 24 lg 2

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

§ 29 lg 2

Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

§ 30 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 34 p 4

Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)

kuni70%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.

70%
üldine maksimaalne osakaal
80%
eeltoodetud elementide kasutamisel
80%
lifti ehitamisel
80%
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
60%
kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee

Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.

§ 1 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;

§ 2 p 3

elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

§ 3 lg 1 p 5

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 4 lg 1

Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 5 lg 2

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 6 lg 4 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.

§ 7 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:

§ 8 lg 1

korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 1

rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 2

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.

§ 8 lg 1 p 3

Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.

§ 8 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.

§ 8 lg 3

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 8 lg 4

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));

§ 9 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).

§ 10 lg 1

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.

§ 12 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 12 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 12 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 12 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 12 lg 6

Toetust taotletakse jooksvalt.

§ 17 lg 1

Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 17 lg 2

Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.

§ 18 lg 1

Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2

Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 19 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 26 lg 2 p 5

Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.

§ 30 lg 2

Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

§ 30 lg 5

Hajaasustuse programm

kuni6500 €ühekordselt

Hajaasustuse programm toetab hajaasustuses asuva majapidamise veevarustuse, kanalisatsiooni, juurdepääsutee või autonoomse elektrisüsteemi rajamist. Toetus on kuni 67% abikõlblikest kuludest ja kuni 6500 eurot majapidamise kohta; vähemalt 33% katavad taotleja ja kaastaotleja ise. Toetus on riigi ja omavalitsuse ühine raha: taotlus esitatakse omavalitsusele, kes teeb ka otsuse. Taotleda saab inimene, kelle alaline elukoht on taotlusaasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni see majapidamine ja kellel ei ole riiklike ega kohalike maksude võlga. Majapidamine peab kuuluma taotlejale, tema lähisugulasele või hõimlasele või olema taotleja valduses vähemalt kolmeaastase lepingu alusel. Igas valdkonnas saab majapidamine toetust üks kord kuue aasta jooksul. Hoonesiseseid töid, elektrivõrguga liitumist ja maa ostu ei toetata. Taotlusvooru kuupäevad kinnitab minister igal aastal.

Taotlemine: taotlus omavalitsusele, paberil või digitaalselt allkirjastatuna

Võrdlus: hajaasustuse programm valdades ja linnades (6500 € ühekordselt)

Allikad: Hajaasustuse programm § 5 ja § 6 · Riigieelarve seadus § 53¹ · rtk.ee

Määruse tekst
Programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.

§ 1 lg 2

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

§ 1 lg 3

Toetus on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kohalik omavalitsus) rahaline panus projekti elluviimisel.

§ 2 lg 14

Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peavad kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

§ 5 lg 3

Toetus moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest.

§ 5 lg 4

Maksimaalne toetus programmist ühele majapidamisele on 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse summa.

§ 5 lg 6

Iga § 6 lõikes 1 nimetatud valdkonna jaoks on ühele majapidamisele võimalik toetust saada programmist üks kord kuue kalendriaasta jooksul.

§ 5 lg 7

Projekti elluviimine peab olema lõppenud vähemalt taotlusvoorule järgneva aasta 31. oktoobriks, välja arvatud § 16 punktis 8 nimetatud juhul.

§ 5 lg 11

Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada toetuse andmisel eelistatud sihtrühmad ja toetatavate valdkondade prioriteetsus.

§ 5 lg 12

Toetatakse tegevusi majapidamistes, mille omanikuks on taotleja, taotleja lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde, laps või lapselaps) või hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde või laps). Tegevusi majapidamistes, kus taotleja on majapidamise valdaja, toetatakse tingimusel, et valduse aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt kolm aastat taotluse esitamise päevast alates.

§ 6 lg 2

Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonnas toetatakse tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga, järgmisi autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks või täiustamiseks vajalikke tegevusi:

§ 6 lg 14

Programmist ei rahastata projekte, mis on abikõlblikud sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus rakendatavast veemajanduse programmist ja veemajandustaristu arendamise meetmest.

§ 8 lg 2

Valdkonna eest vastutav minister kinnitab taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise tähtpäeva käskkirjaga ning teavitab sellest RTKd ja kõiki kohalikke omavalitsusi kirjalikult. Taotluste esitamise tähtaeg on programmi avatuks kuulutamisest vähemalt kaks kuud hilisem.

§ 9 lg 1

Kohalik omavalitsus, kes on valmis programmis käesoleval aastal osalema, avaldab info taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise tähtpäeva kohta kohaliku omavalitsuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäeval.

§ 9 lg 2

Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi.

§ 10 lg 1

Taotlus esitatakse allkirjastatuna paberil või digitaalselt kohalikule omavalitsusele.

§ 10 lg 2

Taotlusi saab esitada kohalikule omavalitsusele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas määratud tähtpäevani. Tähtpäevast hiljem esitatud taotlused tagastab kohalik omavalitsus läbi vaatamata.

§ 11 lg 1

Lõikes 11 nimetatud otsus tehakse üldjuhul 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast alates.

§ 11 lg 2

Valla- või linnavalitsus või valla- või linnavolikogu teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

§ 11 lg 11

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada programmi rakendamine oma territooriumil, sealhulgas teavitada taotlusvooru toimumisest, nõustada taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagada toetuse andmine ja kasutamine vastavalt programmi reeglitele.

§ 3 lg 5

Valdkonna eest vastutav minister koostab programmi riigipoolse toetusvahendite jaotuse kohalike omavalitsuste lõikes lähtuvalt riigipoolsest toetusvahendite jaotusest maakondade vahel ja § 11 lõike 10 alusel esitatud andmetest ning kinnitab selle käskkirjaga.

§ 3 lg 3

Üldjuhul maksab kohalik omavalitsus toetuse saajale toetuse välja kümne tööpäeva jooksul toetuslepingu sõlmimisest arvates, kui otsuses ei ole määratud teisiti.

§ 13 lg 1

vähendama proportsionaalselt toetust, kui toetuse saaja oma- ja kaasfinantseering väheneb alla 33% projekti abikõlblikest kuludest;

§ 17 lg 1 p 12

Ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist tuleneva aluseta antud riigisiseste toetuste andmine ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb viia kooskõlla käesoleva seaduse 2025. aasta 29. detsembril jõustunud redaktsiooniga hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

§ 81⁷ lg 2

Käesoleva seaduse § 531 lõike 1 alusel enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel läbi viidavatele pooleli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtinud redaktsiooni.

§ 81⁷ lg 3

Riigi toetuste andmed on .Riigi TeatajaMäärusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Toetused:liikide kaupaomavalitsuste kaupa

Toetuse liigid

Nimetused ja tingimused erinevad omavalitsuseti. Kus suurus on näidatud, on see määrustes nimetatud vahemik — iga valla või linna täpne määr, taotlemise kord ja allikas on vastava omavalitsuse enda lehel.
Ainult ühes omavalitsuses (20)

Reklaam

Omavalitsused

Kui valda või linna siin ei ole, tasub omavalitsusest järele küsida.

Omavalitsuste andmed on . Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. MetoodikaKõik asukohad →

Reklaam