Määr.Otsing

Viljandi linna taristu toetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kulude hüvitamine

Korteriühistutele toetus (õuealade korrastamiseks)

kuni30%ühekordselt

Toetuse liik: Korteriühistu toetus

Vähemalt neljast korteriomandist koosnevatele korteriühistutele õuealade korrastamiseks: teed ja parkimisplatsid, mängu-/spordi- väljakud, haljasalad, prügimajad, varjualused, elektriautode laadimistaristu, kriisikindluse suurendamine (generaator vms) ning nendega seotud projekteerimine. Toetus on kuni 30% kogumaksumusest koos käibemaksuga, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot ühe taotleja või 30 000 eurot ühistaotleja ühe taotluse kohta, lähtudes odavaimast hinnapakkumusest. Taotlusvoor kuulutatakse välja hiljemalt eelneva aasta 15. detsembril, taotluse esitamise tähtaeg on 1. aprill, tegevused tuleb ellu viia hiljemalt toetuse saamise aasta 15. novembriks.

10 000 €
üks taotleja (korteriühistu)
30 000 €
ühistaotleja (mitu ühistut koos)

Allikas: Korteriühistutele toetuse andmise kord § 4 ()

Määruse tekst
Toetuse suurus toetatavateks tegevusteks on kuni 30% kavandatava tegevuse kogumaksumusest koos käibemaksuga, kuid mitte rohkem kui: 1) 10 000 eurot taotleja ühe taotluse kohta; 2) 30 000 eurot ühistaotleja ühe taotluse kohta.

Korteriühistutele toetuse andmise kord § 4

Restaureerimistoetus

kuni50%ühekordselt

Toetab arhitektuuriväärtuslike, riikliku kaitse all olevate, Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal enne 1940. aastat ehitatud hoonete/rajatiste originaaldetailide (rõdud, trepid, sambad, avatäited jm) ja munakivisillutiste restaureerimist ning hoonete värvimist; taotlejaks võib olla juriidiline või füüsiline isik, kelle omandis, valduses või halduses ehitis on. Toetust ei anta interjööritöödele, perioodilistele hooldusremonttöödele ega uutele konstruktsioonidele. Toetus on kuni 50% töö maksumusest. Taotlus esitatakse hiljemalt 1. märtsiks (vajadusel teine voor 1. septembriks), otsus tehakse 15. oktoobriks/15. aprilliks, aruanne restaureerimistööde kohta hiljemalt sama aasta 1. detsembriks.

Taotlemine: taotlus linnavalitsuse e-teenuste keskkonnas

Allikad: Restaureerimistoetuste ja -preemiate määramise kord § 2, § 3 () · viljandi.ee

Määruse tekst
Toetuse objektiks on hoone või rajatis, mis on arhitektuuriväärtuslik, riikliku kaitse all olev, Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal (edaspidi muinsuskaitseala), muinsuskaitseala kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal enne 1940. aastat ehitatud ehitis. … Toetusega soodustatakse konkreetse töö teostamist kuni 50% ulatuses.

Restaureerimistoetuste ja -preemiate määramise kord § 2, § 3

Reklaam

Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027

kuni50%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.

30%
määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
40%
asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
50%
kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
55%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee

Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

§ 1 lg 1

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;

§ 4 p 6

Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 6 lg 4

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 10 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.

§ 11 lg 3

Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

§ 12 lg 1 p 1

punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 2

punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 3

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 5¹

punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6

punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6¹

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 7

punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

§ 12 lg 1 p 8

alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 1

Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 3

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.

§ 12 lg 2 p 4

Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.

§ 12 lg 3

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.

§ 13 lg 1

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));

§ 14 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).

§ 15 lg 1

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 17

Toetust taotletakse voorupõhiselt.

§ 18 lg 1

Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 18 lg 2

Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

§ 18 lg 2¹

Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2²

Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 18 lg 4

Taotleja on korteriühistu.

§ 19 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 19 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 19 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 19 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 19 lg 6

Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 22 lg 4

Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.

§ 24 lg 2

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

§ 29 lg 2

Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

§ 30 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 34 p 4

Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)

kuni70%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.

70%
üldine maksimaalne osakaal
80%
eeltoodetud elementide kasutamisel
80%
lifti ehitamisel
80%
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
60%
kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee

Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.

§ 1 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;

§ 2 p 3

elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

§ 3 lg 1 p 5

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 4 lg 1

Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 5 lg 2

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 6 lg 4 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.

§ 7 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:

§ 8 lg 1

korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 1

rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 2

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.

§ 8 lg 1 p 3

Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.

§ 8 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.

§ 8 lg 3

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 8 lg 4

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));

§ 9 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).

§ 10 lg 1

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.

§ 12 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 12 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 12 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 12 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 12 lg 6

Toetust taotletakse jooksvalt.

§ 17 lg 1

Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 17 lg 2

Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.

§ 18 lg 1

Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2

Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 19 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 26 lg 2 p 5

Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.

§ 30 lg 2

Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

§ 30 lg 5

Vajaduspõhine

Restaureerimispreemia

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamine

Preemia arhitektuuriväärtuslike hoonete omanikele juba tehtud restaureerimistööde eest (tagasivaatav tunnustus, mitte eelnev toetus). Preemiate määramiseks võib avalduse esitada igaüks e-kirjaga; ettepaneku teeb restaureerimistoetuste komisjon, preemia määrab linnavalitsus korraldusega. Saajad avalikustatakse linna kodulehel ja kohalikus ajalehes.

Allikas: Restaureerimistoetuste ja -preemiate määramise kord § 7 ()

Määruse tekst
Preemiad määratakse paragrahvi 1 lõikes 3 loetletud ehitiste omanike poolt tehtud restaureerimistööde eest. E-kirjaga saadetava avalduse preemiate määramiseks võib esitada ametile igaüks.

Restaureerimistoetuste ja -preemiate määramise kord § 7

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Investeeringu kaasfinantseerimine

Viljandi linn võib osaliselt rahastada põhivara soetamist, ehitamist või korrastamist: näiteks hoonet, rajatist, sõidukit, seadet, inventari või IT-vahendeid, mille maksumus on üle 5000 euro koos käibemaksuga ja mida kasutatakse kauem kui aasta. Taotleda võib Viljandis või linnaelanike huvides tegutsev organisatsioon või ettevõte ja Viljandi linna elanik. Taotleja oma- ja kaasfinantseering peab olema vähemalt 20 protsenti soetuse maksumusest. Iga taotluse üle otsustab linnavolikogu eelarve võimaluste piires. Taotlus esitatakse Spoku e-keskkonnas.

Taotlemine: taotlus e-keskkonnas SPOKU

Allikas: Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 1, § 3

Määruse tekst
Sihtfinantseeritav objekt ehk põhivara on käesoleva korra mõistes materiaalne vara, mida taotleja kasutab talle seatud eesmärkide täitmiseks, toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduseesmärkidel ja mille soetusmaksumus on suurem kui 5000 eurot koos käibemaksuga ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalsed varad on näiteks hooned, rajatised, sõidukid, seadmed, inventar, infotehnoloogilised vahendid.

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 2 lg 2

Taotlus esitatakse linnavalitsusele elektroonilises keskkonnas Spoku.

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 4 lg 2

Antav sihtfinantseerimine on juhtumipõhine ning sihtfinantseerimise andmise otsustab Viljandi Linnavolikogu eelarveliste võimaluste olemasolu korral.

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 1 lg 4

Teenused

Linna maa tasuta või soodushinnaga kasutamine

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Maa või ruumide tasuta või soodushinnaga kasutamine

Linnavalitsus võib põhjendatud juhul anda linna maa tasuta kasutusse, kui maad ei kasutata tulu saamiseks või kui tegevusest on kasu linnaruumile või linnaelanikele. Alla 30 m² maa kasutamise hinda võib linnavalitsus alandada: 8–30 päeva pikkuse kasutuse korral kuni 20 protsenti, 31–120 päeva korral kuni 35 protsenti ja pikema, kuni aastase kasutuse korral kuni 50 protsenti.

Allikas: Maa kasutusse andmise tasumäärade kinnitamine § 2, § 4

Määruse tekst
Linnavalitsusel on õigus põhjendatud juhul anda maa tasuta kasutusse, kui maad ei kasutata tulu saamise eesmärgil või tegevusest sünnib kasu linnaruumile, linnaelanikele vms juhul.

Maa kasutusse andmise tasumäärade kinnitamine § 4

Parkimistasust vabastus

Mitterahaline toetus

Viljandi linna avalikul tasulisel parkimisalal ei maksa parkimistasu liikumispuudega juht ega liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht. Vabastust tõendab puudega inimese sõiduki parkimiskaart, mille Viljandi linna elanikele väljastab linnavalitsuse sotsiaalteenuseid korraldav üksus.

Taotlemine: parkimiskaardi väljastab linnavalitsuse sotsiaalteenuste üksus

Allikas: Viljandi linna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 7

Viljandi linna toetused

Taristu toetused Viljandimaa teistes omavalitsustes →

Reklaam