Tallinna taristu toetused
Kindel suurus või ülempiir
Heitevabale kütteviisile ülemineku toetus
kuni50 000 ۟hekordselt
Korteriühistu, mille registrikaardile kantud asukoht või korteriomandite asukoht on Tallinnas ja mille korterelamus on vähemalt 80% korteriomanditest füüsiliste isikute omandis, saab taotleda toetust õhk-vesi- või maa-vesi-soojuspumbaga küttesüsteemile üleminekuks piirkonnas, kuhu kaugküte ei ulatu või ei ole perspektiivne. Soojuspumba energiatõhususklass peab olema vähemalt A++ ja seadmetele-töödele peab olema vähemalt kaheaastane garantii. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse pärast tööde valmimist, 180 päeva jooksul.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast heitevabale kütteviisile üleminekuks vajalike seadmete valmis ehitamist
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 17 · tallinn.ee
Määruse tekst
Heitevabale kütteviisile ülemineku toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 17
Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4
korterelamus asuvatest korteriomanditest peavad vähemalt 80% olema füüsiliste isikute omandis.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 6 lg 2 p 1
Korterelamu tervikliku või tehaselise rekonstrueerimise projekteerimise toetus
kuni10 000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise projekteerimise toetus
Korteriühistu saab taotleda toetust korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks koostatava põhiprojekti (koos ekspertiisiga) või tehases toodetud soojustuselementidest tervikliku uuendamise eelprojekti koostamiseks. Tehnilised lahendused peavad lähtuma majandus- ja taristuministri määrusest korterelamute energiatõhususe toetuse tingimuste kohta. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast ekspertiisi aruande koostamist või eelprojekti valmimist.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast põhiprojekti ekspertiisi aruande koostamist või eelprojekti valmimist
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 22 · tallinn.ee
Määruse tekst
Projekteerimistoetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 22
Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4
Kaugküttega liitumise toetus
kuni50 000 ۟hekordselt
Korteriühistu saab taotleda toetust kaugküttega liitumiseks ja soojusvarustuseks vajaliku tarbijapaigaldise ehitamiseks — liitumisprojekti koostamiseks, ehitustöödeks soojussõlmest liitumispunktini, tarbijapaigaldise ehitamiseks ja kaugküttevõrguga liitumise tasu maksmiseks. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast kaugkütte-ettevõtjaga soojuse ostu-müügilepingu sõlmimist.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast kaugkütte-ettevõtjaga soojuse ostu-müügilepingu sõlmimist
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 27 · tallinn.ee
Määruse tekst
Liitumistoetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 27
Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4
Soojussõlme uuendamise toetus
kuni10 000 ۟hekordselt
Korteriühistu saab taotleda toetust kaugkütte soojuskandja otsevooluga soojussõlme tervikliku väljavahetamise eest tehases toodetud soojusvahetiga soojussõlme vastu, et parandada varustuskindlust ja tarbijate ohutust ning optimeerida hoone kütteks antavat soojushulka. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast soojussõlme valmis ehitamist.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast soojussõlme valmis ehitamist
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 31 · tallinn.ee
Määruse tekst
Soojussõlme uuendamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 31
Toetuse piirmäär ja summad on esitatud toetuse liiki käsitlevas paragrahvis. Omafinantseeringu suurus peab olema vähemalt 50%.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 4
Lifti ehitamise toetus
kuni100 000 ۟hekordselt
Korteriühistu saab taotleda toetust lifti ehitamiseks nelja- ja enamakorruselisse liftita korterelamusse — liftišahti projekti koostamiseks, lifti ostmiseks ja ehitamiseks ning omanikujärelevalve teenuse ostmiseks. Mitme trepikojaga korterelamus tuleb hoone arhitektuurse välimuse ühtlustamiseks ehitada lift igasse trepikotta. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot taotleja kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse pärast eelprojekti koostamist ja ehitusloa saamist, enne ehitustööde alustamist.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: pärast ehitusloa saamist, enne ehitustööde algust
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 35 · tallinn.ee
Määruse tekst
Lifti ehitamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 35
Mitme trepikojaga korterelamus tuleb ehitada liftid hoone arhitektuurse välimuse ühtlustamiseks igas trepikojas.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 36 lg 2
Toetus „Roheline hoov“
kuni20 000 €aastas
Toetuse liik: „Roheline hoov“ toetus
Korteriühistu saab taotleda toetust hoovi kliimamuutustega kohanemiseks: maastikuarhitektuurse või haljastusprojekti koostamiseks ja projektikohaste tööde (puude, põõsaste, ronitaimede istutamine) tegemiseks, vett mitteläbilaskva katendi asendamiseks, puude ja põõsaste hoolduslõikuseks, looduslähedase sademeveesüsteemi rajamiseks, vett läbilaskva katendiga teede ja platside ehitamiseks, abihoone lammutamiseks, avaliku mänguväljaku rajamiseks ning jäätmemaja või jäätmete süvamahuti ostmiseks ja paigaldamiseks. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot taotleja kohta kalendriaastas (kõigi "Hoovid korda" toetuste liikide peale kokku kuni 20 000 eurot). Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Projekteerija peab olema volitatud maastikuarhitekt (tase 7 või kõrgem) ja rajajal peab olema äriregistris ja majandustegevuse registris asjakohane EMTAK-kood. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast töö valmimist.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond ("Tegevustoetused" › "Korteriühistud") · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast töö valmimist ja/või ehitise valmis ehitamist
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 39 · Korteriühistule toetuse andmise korra lisatingimused (Roheline hoov) · tallinn.ee
Määruse tekst
Toetuse „Roheline hoov“ piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 39
Hoovid korda“ toetustest antakse üht või mitut alamliiki toetust taotleja kohta kokku mitte rohkem kui 20 000 eurot kalendriaastas.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 5 lg 5
Rattamaja ja -parkla toetus
kuni10 000 €aastas
Korteriühistu saab taotleda toetust hoovi jalg- või tõukerataste hoidmiseks vajaliku rattamaja ehitamiseks või valmis rattamajamooduli ostmiseks ja paigaldamiseks, varikatusega või katuseta rattaparkla ehitamiseks ja rattahoidikute paigaldamiseks, korterelamu üldkasutatava ruumi ümberehitamiseks rataste hoiupaigaks ning rataste akude laadimise seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot taotleja kohta kalendriaastas. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast töö valmimist.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond, esitatakse korteriühistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast töö valmimist ja/või ehitise valmis ehitamist
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 43 · tallinn.ee
Määruse tekst
Rattamaja ja -parkla toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 43
Turvakaamera paigaldamise toetus
kuni2000 €aastas
Korteriühistu saab taotleda toetust vara kaitseks ja õigusrikkumiste tuvastamiseks mõeldud turvakaamera ja selle tööks vajaliku seadmestiku ostmiseks ja paigaldamiseks korteriühistu territooriumile. Toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot taotleja kohta kalendriaastas. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%. Toetuse saaja peab tagama, et kaamera pilt ja salvestised on ainult toetuse saaja valduses, salvestisi väljastatakse vaid õigustatud isikutele ning on täidetud isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded (õigustatud huvi hindamine, teavitussildid, kaamera kasutamise kord). Miljööväärtuslikul alal või vanalinnas asuva ehitise puhul on vaja asjaomase asutuse kooskõlastust. Taotlus esitatakse 180 päeva jooksul pärast turvakaamera paigaldamist.
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond, esitatakse korteriühistu asukohajärgsele linnaosa valitsusele · Tähtaeg: 180 päeva jooksul pärast turvakaamera paigaldamist
Allikad: Korteriühistule toetuse andmise kord § 47 · tallinn.ee
Määruse tekst
Turvakaamera paigaldamise toetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, arvestades § 4 lõikeid 3 ja 4, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 47
Toetuse saaja tagab, et turvakaamera pilt ja salvestised oleksid üksnes toetuse saaja valduses ning salvestisi väljastataks üksnes õigustatud isikutele ning täidetud oleks muud isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuded.
Korteriühistule toetuse andmise kord § 48 lg 3
Varjumiskoha kohandamise toetus
kuni7000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Korteriühistu varjumiskoha kohandamise toetus
Korteriühistu, kelle korterelamu suletud netopind on vähemalt 1200 m2, saab taotleda toetust korterelamus asuva üldkasutatava ruumi kohandamiseks varjumiskohaks: ligipääsu ja avariiväljapääsu korrastamiseks, akende kindlustamiseks, lagede toestamiseks, vee ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks, varutoiteseadme soetamiseks, hädaolukorra tarvikute (nt raadio, esmaabivahendid, tulekustuti) soetamiseks ning konsultandi teenuse ostmiseks varjumisplaani koostamiseks. Toetust antakse kuni 70% kavandatud tegevuste ja abikõlblike kulude eelarvest, kuid mitte rohkem kui 7000 eurot ühe korterelamu kohta. Kuni 10% taotletavast summast võib moodustada konsultandi teenuse maksumus ja kuni 5% hädaolukorra tarvikute maksumus. Taotlus esitatakse enne tööde alustamist ja seadmete-tarvikute soetamist. Toetus makstakse välja pärast tegevuse lõpuleviimist ja aruande kinnitamist.
Taotlemine: taotlus koos dokumentidega TTR infosüsteemis · Tähtaeg: aastaringselt (Hooned korda meetme eelarve lõppemiseni)
Allikas: Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 5
Määruse tekst
Korteriühistul on õigus saada ühe korterelamu kohta varjumiskoha kohandamise toetust kuni 70% kavandatud tegevuste ja abikõlbulike kulude eelarvest, aga mitte rohkem kui 7000 eurot. Kuni 10% taotletavast kogusummast võib moodustada konsultandi teenuse maksumus ja kuni 5% hädaolukorra tarvikute maksumus.
Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 5 lg 3
Varjumiskoha kohandamise toetus on mõeldud korterelamule, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2.
Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 15 lg 1
Restaureerimistoetus
kuni250 000 ۟hekordselt
Toetust saab taotleda Tallinnas paikneva mälestise, sh selles asuva kunstiväärtuse, muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva ehitise või üld- või detailplaneeringus väärtusliku üksikobjektina määratletud ehitise omanik või (omaniku kirjalikul loal) valdaja. Toetust ei anta miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva ehitise interjööridetailide restaureerimiseks. Toetuse määr on kuni 90% toetatava tegevuse maksumusest pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi puhul ning kuni 75% muudel juhtudel. Toetuse maksimaalse suuruse objekti kohta määrab Tallinna Linnaplaneerimise Amet igal aastal käskkirjaga; 2026. aastal olid maksimumsummad 250 000 eurot kiriku restaureerimiseks (kogumaht 750 000 eurot), 35 000 eurot muu mälestise, muinsuskaitseala hoone või väärtusliku üksikobjekti restaureerimiseks, 2000 eurot hauatähise või -piirde restaureerimiseks ja 10 000 eurot ettevalmistava tegevuskava või projekti koostamiseks. Taotlusele tuleb lisada kolm võrreldavat hinnapakkumist, fotod objektist ja selle restaureerimist vajavast osast. Mälestise restaureerimiseks on vaja muinsuskaitse osakonna tööde tegemise luba; restaureerimise hinnapakkujal ja tegijal peab olema muinsuskaitseseaduses sätestatud pädevus. Toetuse saamiseks tuleb restaureerimistöö täies mahus oma- või kaasfinantseeringust ette rahastada — toetus makstakse üldjuhul välja pärast töö valmimist, aruande esitamist ja ameti paikvaatlust, kuid pühakodade puhul võib ettemaksuna maksta kogu toetatava summa ja muudel juhtudel kuni 25% ette.
- 250 000 €
- pühakoja (kiriku) restaureerimine — kuni 90% toetatava tegevuse maksumusest
- 35 000 €
- mälestise, muinsuskaitseala, miljööväärtusliku hoonestusala ehitise või väärtusliku üksikobjekti restaureerimine — kuni 75% toetatava tegevuse maksumusest
- 2000 €
- ajaloomälestisel asuval kalmistul asuva hauatähise või -piirde restaureerimine — kuni 75% toetatava tegevuse maksumusest
- 10 000 €
- restaureerimistööde ettevalmistav tegevuskava või projekt — kuni 75%, pühakodade puhul kuni 90% maksumusest
Taotlemine: TTR iseteeninduskeskkond · Tähtaeg: taotlus tuleb esitada enne toetusega rahastatavate töödega alustamist; tööd peavad valmima sama kalendriaasta 30. novembriks
Allikad: Restaureerimistoetuse andmise kord § 4 · Restaureerimistoetuste taotluste esitamise tähtaja, toetusteks eraldatava summa ja toetuse maksimaalse suuruse määramine 2026. aastal (käskkiri nr T-11-1/26/7) · tallinn.ee
Määruse tekst
1) pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi puhul kuni 90% toetatava tegevuse maksumusest; 2) muudel juhtudel kuni 75% toetatava tegevuse maksumusest.
Restaureerimistoetuse andmise kord § 4 lg 2
Toetust ei anta miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva või üld- või detailplaneeringus väärtusliku üksikobjektina määratletud ehitise interjööridetailide restaureerimiseks.
Restaureerimistoetuse andmise kord § 3 lg 2
Toetuse saamiseks tuleb toetuse saajal restaureerimistöö täies mahus rahastada oma- või kaasfinantseeringust. Toetuse summa kantakse toetuse saajale üldjuhul üle pärast taotluse alusel tehtava töö lõpuleviimist, aruande esitamist, sh kulu- ja maksedokumentide koopiate esitamist, ning ameti tehtud paikvaatlust ja aruande kinnitamist.
Restaureerimistoetuse andmise kord § 12 lg 21
1) ettemaks pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi restaureerimiseks võib olla kogu toetatava summa ulatuses; 2) ettemaks kõigil muudel juhtudel võib olla kuni 25% toetatavast summast.
Restaureerimistoetuse andmise kord § 12 lg 3
Määrata punktis 1.1 nimetatud taotlusvoorus kirikute restaureerimiseks eraldatavaks summaks 750 000 (seitsesada viiskümmend tuhat) eurot ja toetuse maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) eurot. Määrata punktides 1.2, 1.3 ja 1.4 nimetatud tööde teostamiseks eraldatavaks summaks 750 000 (seitsesada viiskümmend tuhat) eurot.
p 1.3-1.4
Projektide koostamise toetamise maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta määrata 10 000 (kümme tuhat) eurot; Mälestiste, muinsuskaitsealal asuvate hoonete ja miljööalade hoonete ning väärtuslikuks tunnistatud üksikobjektide restaureerimise maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta määrata 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot; Tallinna ajaloomälestistest kalmistutel asuvate haudade tähiste ja piirete restaureerimise toetuse maksimaalseks suuruseks ühe objekti kohta määrata 2 000 (kaks tuhat) eurot.
p 2
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamine
kuni15 000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise toetus
Tallinnas asuva ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituva kinnistu omanik saab taotleda liitumistasu hüvitist, kui Tallinn on olnud tema rahvastikuregistrijärgne elukoht vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist, kinnistul asub enne 31. detsembrit 2011 välja antud ehitusloa alusel ehitatud hoone, kinnistu ei ole varem ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud ning kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. Hüvitist antakse ainult ühe liituva kinnistu kohta ja ühe kinnistu kohta saab esitada ainult ühe taotluse. Hüvitise suurus ja määr sõltub sellest, kas liitumiseks vajalik torustik oli juba olemas ja millal kinnistu omandati: 50% liitumistasust (kuni 5000 eurot), kui torustik oli olemas ja kinnistu omandati enne 31. detsembrit 2011; 30% (kuni 3000 eurot), kui torustik oli olemas ja kinnistu omandati pärast seda kuupäeva; 50% (kuni 15 000 eurot), kui torustikku ei olnud ja kinnistu omandati enne 31. detsembrit 2011; ja 30% (kuni 9000 eurot), kui torustikku ei olnud ja kinnistu omandati pärast seda kuupäeva. Hüvitis makstakse välja vee-ettevõtjale, kes vähendab selle võrra õigustatud isiku liitumistasu maksmise kohustust.
- 5000 €
- torustik olemas, liitumispunktid puuduvad; kinnistu omandatud enne 31.12.2011 (hüvitatakse 50% liitumistasust)
- 3000 €
- torustik olemas, liitumispunktid puuduvad; kinnistu omandatud pärast 31.12.2011 (hüvitatakse 30% liitumistasust)
- 15 000 €
- torustik puudub; kinnistu omandatud enne 31.12.2011 (hüvitatakse 50% liitumistasust)
- 9000 €
- torustik puudub; kinnistu omandatud pärast 31.12.2011 (hüvitatakse 30% liitumistasust)
Taotlemine: e-post uvk@tallinnlv.ee
Allikad: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
(1) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, ning mis on omandatud enne 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 50%, kuid maksimaalselt 5000 eurot. (2) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, ning mis on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 30%, kuid maksimaalselt 3000 eurot. (3) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga puudub torustik ning mis on omandatud enne 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 50%, kuid maksimaalselt 15 000 eurot. (4) Kinnistu puhul, mille ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga puudub torustik ning mis on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, hüvitatakse liitumistasust 30%, kuid maksimaalselt 9000 eurot.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 3
1) Tallinna linn on olnud tema rahvastikuregistrijärgne elukoht vähemalt 12 kuud enne hüvitise määramise taotluse esitamist; 2) liituval kinnistul asub enne 31. detsembrit 2011 välja antud ehitusloa või muu vastava loa alusel ehitatud hoone; 3) liituv kinnistu ei ole varem ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud; 4) liituva kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 2 lg 1
Vee-ettevõtja vähendab saadud hüvitise võrra õigustatud isiku liitumistasu maksmise kohustuse suurust.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitamise kord § 7 lg 5
Vajaduspõhine
Nakatunud puude asendamise toetus
Vajaduspõhine
Füüsiline isik, kelle omandis on Tallinnas asuv korteriomanditeks jagamata kinnisasi, saab taotleda toetust kiirelt leviva haiguse (nt jalakasurm, tamme-äkksurm, saaresurm) või kahjuri (nt hiina sikk, aasia sikk, saare-salehundlane) tõttu raiutud puu asendamiseks uue puuga, kui raie on kantud Tallinna raielubade andmekogusse. Määrus ei kehti korteriühistutele. Uus puu tuleb istutada raiutud puu kasvukoha kinnisasjale toetuse taotlemise aastal, valida Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti soovituslikust puuliikide nimekirjast ning olla vähemalt 4 cm läbimõõduga (lehtpuu tüve läbimõõt 1 m kõrguselt või okaspuu juurekaela läbimõõt). Taotlus tuleb esitada enne puuistiku ostmist ja istutamist; kuludokumendid ja fotod tuleb esitada hiljemalt 15. novembriks. Toetuse suuruse määrab amet igal kalendriaastal hiljemalt 1. märtsiks.
Taotlemine: taotlus koos lisadokumentidega TTR iseteeninduskeskkonnas · Tähtaeg: enne puuistiku ostmist ja istutamist
Allikas: Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 3
Määruse tekst
Määrus reguleerib nakatunud puude asendamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimusi, taotluste menetlemist ja toetuste väljamaksmist. Määrus ei reguleeri toetuse andmist korteriühistutele.
Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 1 lg 1
Toetuse suuruse määrab amet igal kalendriaastal hiljemalt 1. märtsiks.
Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 3
3) istutatud lehtpuu tüve läbimõõt 1 m kõrguselt või okaspuu juurekaela läbimõõt on vähemalt 4 cm; 4) puu istutatakse toetuse taotlemise aastal; 5) pärast puu istutamist, hiljemalt 15. novembriks esitatakse ametile kuludokumendid (arved ja tasumist tõendavad dokumendid) ning fotod puu istutamisest (enne ja pärast tööde tegemist).
Nakatunud puude asendamise toetuse andmise kord § 4
Teenused
Parkimistasust vabastus
Mitterahaline toetus
Avalikul tasulisel parkimisalal on parkimistasu maksmisest ilma taotluseta vabastatud liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht (sotsiaalministri kehtestatud parkimiskaardi alusel), kaherattalise mootorsõiduki juht ning diplomaatilise esinduse CMD-seeria sõidukid. Taotluse alusel on vabastatud Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse liige, kesklinna tsoonis pargitud null-heitega sõiduk (kui selle omaniku või vastutava kasutaja elukoht on Tallinn) ning Eestis elav olümpiavõitja — kõik ainult B-kategooria sõiduki parkimisel.
Taotlemine: iseteenindusportaal parkimine.tallinn.ee, e-post või kohapeal · Tähtaeg: 14 päeva enne soovitud vabastuse algust
Allikad: Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 · tallinn.ee
Määruse tekst
liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase parkimiskaardi olemasolul;
Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 1 p 1
kesklinna tsoonis pargitud sõiduk, mille heitgaasi süsinikdioksiidi heide (CO2-heide) on null grammi kilomeetri kohta. Parkimistasu maksmisest vabastatakse sõiduk, mille omaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn.
Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 2 p 3
Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all toimunud olümpiamängude võitja, kes elab Eesti Vabariigis ja kelle andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister).
Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 10 lg 2 p 4
Elaniku parkimissoodustus
Mitterahaline toetus
Elanik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel olnud vähemalt kaks kuud enne taotlemist avaliku tasulise parkimisala piires, kelle elukoht on ka taotlemise ajal seal ja kelle nimi on sõiduki registreerimistunnistusel, saab elaniku parkimissoodustuse oma elukohale vastavas parkimistsoonis B-kategooria sõiduauto või neljarattalise AM-kategooria mootorsõiduki parkimiseks. Soodustusega tasub elanik parkimise eest 120 eurot aastas (tavapärase minutipõhise tasu asemel). Soodustust ei saa isik, kelle elukoht on hoones, mille ehitusluba on saadud pärast 1. jaanuari 2022. Ühe korteri kohta antakse üks soodustus ühe sõiduki parkimiseks 12 kuuks.
Taotlemine: iseteenindusportaal parkimine.tallinn.ee, e-post või kohapeal
Allikad: Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 · tallinn.ee
Määruse tekst
Elanikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on olnud vähemalt kaks kuud taotluse esitamisele vahetult eelnenud perioodil avaliku tasulise parkimisala piires, kelle elukoht taotluse esitamise ajal asub rahvastikuregistri andmetel avaliku tasulise parkimisala piires ja kelle nimi on kantud sõiduki registreerimistunnistusele omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana, on õigus saada elaniku maksusoodustust B-kategooria sõiduauto või neljarattalise AM-kategooria mootorsõiduki parkimiseks tema elukohale vastavas parkimistsoonis.
Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasub elanik parkimise eest 120 eurot aastas.
Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 lg 3
Elaniku maksusoodustust ei ole õigus saada isikul, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel hoones, mille püstitamiseks on saadud ehitusluba pärast 1. jaanuari 2022.
Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 11 lg 11
Linnavara tasuta kasutusse andmine korteriühistule (rattamaja, jäätmemaja)
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Maa või ruumide tasuta või soodushinnaga kasutamine
Korteriühistu saab taotleda linnamaa tähtajatut tasuta kasutamist rattamaja püstitamiseks või jäätmete kogumiseks ette nähtud jäätmemahutite (sh süvamahuti) paigutamiseks või jäätmemaja ehitamiseks, kui rattamaja, jäätmemahuti või -maja ei mahu korteriomandite esemeks olevale kinnisasjale või seda ei saa sinna liikluskorralduslikel, tehnilistel vms mõjuvatel põhjustel paigutada. Rattamaja jaoks tuleb selleks, et linn saaks maa kasutusse anda, ehitusskeem eelnevalt kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Transpordiametiga. Jäätmemahutite või -maja jaoks tuleb ehitusprojekt kooskõlastada samade ametitega ning vajaduse korral energia-, side-, vee-, kanalisatsiooni- või gaasiettevõttega. Linnavara valitseja peab tagama kasutusse saamist taotlevate korteriühistute võrdse kohtlemise.
Allikas: Linnavara kasutusse andmise kord § 41 ja § 42
Määruse tekst
tähtajatult, kui kasutusse antav linnavara on maa, mis antakse korteriühistutele kasutusse rattamajade püstitamiseks, ning kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Tallinna Transpordiamet on kiitnud heaks skeemi, mis on lisatud linnavaraks oleva maa kasutusse saamise taotlusele ja millelt nähtub rattamaja paiknemine maaüksusel, ning kui linnavara valitseja on taganud rattamaja püstitamiseks linnamaa kasutusse saamist taotlevate korteriühistute võrdse kohtlemise;
Linnavara kasutusse andmise kord § 41 p 12
tähtajatult, kui kasutusse antav linnavara on maa, mis antakse korteriühistu kasutusse jäätmete kogumiseks ette nähtud jäätmemahutite (sh süvamahuti) paigutamiseks või jäätmemaja ehitamiseks.
Linnavara kasutusse andmise kord § 41 p 17
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 12 ja 17 alusel antakse linnamaa korteriühistu kasutusse vaid juhul, kui paigaldatav rattamaja, jäätmemahuti või –maja ei mahu korteriomandite esemeks olevale kinnisasjale või seda ei saa sinna paigutada liikluskorralduslikel, tehnilistel vms mõjuvatel põhjustel.
Linnavara kasutusse andmise kord § 42 lg 2
Korra § 41 punktide 13 ja 15 alusel võib linnavara anda kasutusse tasuta.
Linnavara kasutusse andmise kord § 42 lg 6
Linnavara tasuta kasutusse andmine kogukonnaaia pidajale
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Maa või ruumide tasuta või soodushinnaga kasutamine
Kogukonnaaia pidaja saab taotleda linnavara tasuta kasutusse andmist kuni viieks aastaks.
Allikas: Linnavara kasutusse andmise kord § 41 ja § 42
Määruse tekst
kuni viieks aastaks, kui linnavara antakse kasutusse kogukonnaaia pidajale.
Linnavara kasutusse andmise kord § 41 p 18
Korra § 41 punktide 12, 16, 17 ja 18 alusel antakse linnavara kasutusse tasuta.
Linnavara kasutusse andmise kord § 42 lg 6
Soojussõlme varutoitevalmiduse toetus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Korteriühistu soojussõlme varutoitevalmiduse toetus
Korteriühistu saab taotleda, et linn tagab kaugküttega ühendatud korterelamu soojussõlme peakilbile varutoite ühendamise võimaluse elektrikatkestuse korral, et soojussõlm suudaks kaugkütte soojusenergiat majale edastada ka elektrikatkestuse ajal. Varutoitevalmiduse ehitab töövõtja, kelle linn valib riigihankega, ja toetus makstakse sellele töövõtjale; toetussumma määrab hanke maksumus.
Allikas: Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 16
Määruse tekst
(2) Toetust antakse linna poolt riigihanke korras välja valitud töövõtjale või töövõtjatele korterelamu soojussõlme varutoitevalmiduse valmisehitamise kulude tasumisega vastavalt hanke maksumusele (toetussumma).
Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord § 16