Narva-Jõesuu linna taristu toetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Korteriühistute ja eramajade toetus
kuni5000 €aastas
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Korteriühistu ja eramaja omanik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Narva-Jõesuu linn, saab taotleda korrastustööde (fassaad, katus, teed, aiad, tehnosüsteemid jm) toetust 15–30% tehtud tööde maksumusest. Korteriühistule on toetus kuni 5000 eurot aastas (kuni 15 000 eurot 10 aasta jooksul), eramajale kuni 1000 eurot aastas (kuni 3000 eurot 10 aasta jooksul). Avariitööde puhul on toetus kuni sama suur, ilma taotleja omaosaluseta. Taotlusi saab esitada eelarveaasta vastuvõtmisest kuni 30. novembrini.
- 5000 €
- korteriühistu
- 1000 €
- eramaja
Taotlemine: vormikohane taotlus koos dokumentidega linnavalitsusele · Tähtaeg: eelarve vastuvõtmisest kuni 30. novembrini
Allikas: Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord § 5
Määruse tekst
Toetuse suurus ühe korteriühistu kohta on 15% kuni 30% tehtud tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 5 000 eurot aastas. Maksimaalne toetuse suurus 10-aastase perioodi jooksul alates esimese toetuse saamise hetkest on kuni 15 000 eurot ühe korteriühistu kohta.
Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord § 5 lg 1
Toetuse suurus ühe üksikelamu kohta on 15% kuni 30% tehtud tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1 000 eurot aastas. Maksimaalne toetuse suurus 10-aastase perioodi jooksul alates esimese toetuse saamise hetkest on kuni 3 000 eurot ühe üksikelamu kohta.
Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord § 5 lg 2
Toetuse suurus ühe korteriühistu kohta avariitööde puhul ei ületa 5 000 eurot aastas.
Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord § 5 lg 5
Toetuse suurus ühe eramaja kohta avariitööde puhul ei ületa 1 000 eurot aastas.
Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord § 5 lg 6
Korra §-s 4 toodud toetatavateks tegevusteks toetuse taotlemisel esitatakse koos vormikohase taotlusega Narva-Jõesuu Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) järgmised dokumendid:
Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord § 8
Taotlusi saab esitada alates jooksva aasta eelarve vastuvõtmisest kuni 30. novembrini.
Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvate korteriühistute ja eramajade toetamise kord § 9 lg 1
Kulude hüvitamine
Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027
kuni50%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.
- 30%
- määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
- 40%
- asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
- 50%
- kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
- 55%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee
Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.
§ 1 lg 1
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 3 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;
§ 4 p 6
Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 6 lg 4
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 10 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.
§ 11 lg 3
Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
§ 12 lg 1 p 1
punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 2
punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 3
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 5¹
punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6
punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6¹
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 7
punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.
§ 12 lg 1 p 8
alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 1
Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 3
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.
§ 12 lg 2 p 4
Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.
§ 12 lg 3
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.
§ 13 lg 1
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
§ 14 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
§ 15 lg 1
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 17
Toetust taotletakse voorupõhiselt.
§ 18 lg 1
Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 18 lg 2
Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.
§ 18 lg 2¹
Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2²
Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 18 lg 4
Taotleja on korteriühistu.
§ 19 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 19 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 19 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 19 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 19 lg 6
Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
§ 22 lg 4
Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.
§ 24 lg 2
Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.
§ 29 lg 2
Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.
§ 30 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 34 p 4
Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)
kuni70%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.
- 70%
- üldine maksimaalne osakaal
- 80%
- eeltoodetud elementide kasutamisel
- 80%
- lifti ehitamisel
- 80%
- naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
- 60%
- kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee
Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.
§ 1 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
§ 2 p 3
elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.
§ 3 lg 1 p 5
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 4 lg 1
Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 5 lg 2
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 6 lg 4 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.
§ 7 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:
§ 8 lg 1
korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 1
rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 2
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.
§ 8 lg 1 p 3
Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.
§ 8 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.
§ 8 lg 3
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 8 lg 4
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));
§ 9 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).
§ 10 lg 1
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.
§ 12 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 12 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 12 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 12 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 12 lg 6
Toetust taotletakse jooksvalt.
§ 17 lg 1
Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 17 lg 2
Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.
§ 18 lg 1
Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2
Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 19 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 26 lg 2 p 5
Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.
§ 30 lg 2
Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.
§ 30 lg 5
Vajaduspõhine
Konkursi "Kaunis kodu" tunnustamine
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Kaunis kodu konkursi preemia
Igas neljas kasutusotstarbe rühmas (korterelamud, üksikelamud, sotsiaal-/äri-/ tootmisobjektid, alevikud ja külad) tunnustatakse iga aasta parimaid kinnistuid tänukirja ning aastaarvuga Kauni Kodu märgi ja kinkekaardi või kingitusega. Kandidaate võib esitada iga isik igal aastal 1. aprillist 15. maini.
Taotlemine: kandidaadi võib esitada igaüks · Tähtaeg: 1. aprillist 15. maini
Allikas: Konkursi "Narva-Jõesuu linna kaunis kodu" läbiviimise kord § 5
Määruse tekst
iga teemaringi 1-3 parimale antakse välja tänukiri ning aastaarvuga Kauni kodu märk ja kinkekaart või kingitus;
Konkursi “Narva-Jõesuu linna kaunis kodu” läbiviimise kord § 5 lg 6 p 1
Konkursi kandidaate võivad esitada kõik isikud.
Konkursi “Narva-Jõesuu linna kaunis kodu” läbiviimise kord § 2 lg 2
Kandidaate konkursist osavõtuks saab komisjonile esitada jooksva kalendriaasta 1.aprillist 15.maini.
Konkursi “Narva-Jõesuu linna kaunis kodu” läbiviimise kord § 3 lg 1
Reklaam
Projekti kaasfinantseerimine
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Investeeringu kaasfinantseerimine
Linn kaasfinantseerib rahastamisprogrammist toetust saanud projekte (kui rahastamisotsus on olemas), huvitegevuses osalemist väljaspool linna, ja eraisiku loovtegevuse alast projekti. Taotlus esitatakse 1. veebruariks, 1. maiks või 1. oktoobriks.
Taotlemine: vormikohane taotlus linnavalitsusele · Tähtaeg: 1. veebruariks, 1. maiks ja 1. oktoobriks
Allikad: Narva-Jõesuu eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 1 lg 6 p 3-5 · narva-joesuu.ee
Määruse tekst
Kaasfinantseerimine – linna poolne rahaline panus projekti rahastamisele, ning seda üksnes rahastamisprogrammi vastava projekti rahastamisotsuse olemasolul. Kaasfinantseerimine ei pea katma omafinantseeringu osa.
Narva-Jõesuu eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 3 lg 4
Teenused
Elaniku parkimistasust vabastus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Parkimistasust vabastus
Narva-Jõesuu linna elanik, kes on märgitud parkimistasu vabastust taotletava sõiduki registreerimistunnistusele, võib taotleda kirjaliku avalduse alusel parkimistasu maksmisest vabastust selle sõiduki jaoks ühe tasulise parkimisperioodi kohta.
Taotlemine: kirjalik avaldus
Allikas: Parkimistasu § 7
Määruse tekst
Narva-Jõesuu linna elanik, kui ta on märgitud parkimistasu vabastamist taotletava maksuobjekti registreerimistunnistusele;
Parkimistasu § 7 lg 1 p 1
Maksuobjekti eest parkimistasu maksmisest vabastust võib taotleda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse alusel alljärgnevad isikud:
Parkimistasu § 7 lg 1
Maksukohustuslane vabastatakse parkimistasu maksmisest nõuetekohase avalduse alusel konkreetse maksuobjekti eest ühe tasulise parkimise perioodiks, välja arvatud käesoleva paragrahvis lõikes 3 toodud juhul.
Parkimistasu § 7 lg 2
Aiamaa tasuta kasutusrent
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Maa või ruumide tasuta või soodushinnaga kasutamine
Linn annab omandis olevatel maaüksustel (Sinimäe, Olgina, Kudruküla, Soldina) asuvad aiamaad tasuta kasutusse aiandusühistutele või korteriühistutele, mille liikmeskonna moodustavad Narva-Jõesuu linna elanikud, põllumajandussaaduste kasvatamiseks kuni 5 aastaks korraga.
Taotlemine: vormikohane avaldus linnavalitsuses
Allikas: Aiamaade kasutusrendile andmise kord § 1-2
Määruse tekst
Käesoleva korraga kehtestatakse Narva-Jõesuu linna omandis olevatel maaüksustel (Sinimäe alevik Aia tn 2, Olgina alevik Metsa tn 1a, Kudruküla, Aiandi tee 2a ja Soldina küla Korterite tn 8a) asuvate aiamaade (edaspidi maa) tasuta kasutusrendile andmise tingimused.
Aiamaade kasutusrendile andmise kord § 1 lg 1
Maa antakse kasutusse aiandusühistutele või korteriühistutele, mille liikmeskonna moodustavad Narva-Jõesuu linna elanikud, põllumajandussaaduste kasvatamiseks.
Aiamaade kasutusrendile andmise kord § 2 lg 1
Maa antakse tasuta kasutusse kuni 5 aastaks. Tähtaja lõppedes leping automaatselt ei pikene, vajadusel sõlmitakse uus leping esitatud vormikohase kirjaliku avalduse alusel.
Aiamaade kasutusrendile andmise kord § 2 lg 5
Narva-Jõesuu linna toetused
Reklaam