Määr.Otsing

Viljandi linna kogukonna toetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Kohaliku omaalgatuse programm: kogukonna areng

kuni2500 €ühekordselt

Toetuse liik: Kohaliku omaalgatuse programm

Maksja: Riik

Kohaliku omaalgatuse programmist saavad toetust küla, aleviku, valla, linna või asumi huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole asutatud omavalitsuse ega riigi osalusel. Äriühingud ning korteri-, suvila-, aiandus- ja garaažiühistud taotleda ei saa. Meede „Kogukonna areng” toetab kogukonna teadmisi, oskusi ja koostööd, näiteks koolitusi, infopäevi, külapäevi, kodulehte ja trükiseid. Toetus on kuni 2500 eurot projekti kohta ja kuni 90% abikõlblikest kuludest; vähemalt 10% maksab ühendus ise rahas. Ehitus- ja remonditöid see meede ei toeta ning toitlustuskulud võivad olla kuni 10% kuludest. Projekt peab valmima 12 kuu jooksul taotluse tähtpäevast. Taotlusvoore on kaks korda aastas ja ühes voorus võib ühendus esitada kaks taotlust, kui need on eri meetmetest.

Taotlemine: e-toetuse keskkond, maakonna arendusorganisatsioon · Tähtaeg: kaks taotlusvooru aastas (kevadvoor ja sügisvoor)

Allikad: Kohaliku omaalgatuse programm § 5 ja § 7 · Riigieelarve seadus § 53¹ · rtk.ee

Määruse tekst
läbiviidud kogukonnaliikmete teadmisi ja oskusi tõstvate või kogukonna identiteeti tugevdavate ürituste ja tegevuste (koolitused, infopäevad, külapäevad, koduleheküljed, infotrükised jmt) arv;

§ 5 lg 3 p 1

Maksimaalne toetussumma meetmesse „Kogukonna areng” esitatud projekti kohta on 2500 eurot, mis on kuni 90 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

§ 7 lg 1

Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine.

§ 1 lg 2

Taotlejaks saab olla ühendus, kes tegutseb küla, aleviku, alevi, valla, linna või asumi huvides, välja arvatud järgmised erandid:

§ 10 lg 3

Omafinantseeringu minimaalne määr on kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab olema rahaline.

§ 7 lg 3

Abikõlblikkuse periood kestab maksimaalselt 12 kuud alates § 12 lõikes 1 nimetatud korras välja kuulutatud taotluste esitamise tähtpäevast.

§ 6 lg 2

Lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kestust konkreetse projekti elluviimiseks võib toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni kuue kuu võrra, kui toetuse saajast mitteoleneval põhjusel projekti käigus ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada.

§ 6 lg 3

Taotlejal on õigus esitada ühes taotlusvoorus kuni kaks taotlust, kuid need peavad olema esitatud toetuse taotlemiseks erinevatest meetmetest.

§ 11 lg 2

Taotluse koos nõutud lisadega esitab taotleja seaduslik esindaja e-toetuse keskkonnas oma asukohajärgse maakonna MAROle digitaalselt allkirjastatult hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval kell 16.30.

§ 11 lg 3

Ministeerium kuulutab taotlusvooru avatuks, nimetab taotluste esitamise tähtpäeva teate avaldamisega ministeeriumi veebilehel ja esitab sellekohase pressiteate. Taotlusvooru avamise teade avaldatakse hiljemalt üks kuu enne taotluse esitamise tähtpäeva.

§ 12 lg 1

Toetust antakse kaks korda aastas avatavate taotlusvoorude kaudu.

§ 12 lg 4

Taotlused menetletakse ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse üldjuhul 50 tööpäeva jooksul alates § 12 lõikes 1 sätestatud korras nimetatud taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 13 lg 1

Otsused teeb ja vormistab MARO.

§ 13 lg 3

Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel ühes osas kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 18

Maakondlik arendusorganisatsioon (edaspidi MARO) on programmi rakendaja, kes korraldab maakonnas taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli vastavalt programmi reeglitele.

§ 3 lg 2

Programmi toetusvahendite ja halduskulude maakondliku jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 3 lg 3

moodustama hindamiskomisjoni, otsustama ja avalikustama taotlusvoorude rahalise mahu, tagama hindajate ülesande täitmiseks vajalikul tasemel koolitamise ning avalikustama hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks;

§ 24 lg 3 p 5

Ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist tuleneva aluseta antud riigisiseste toetuste andmine ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb viia kooskõlla käesoleva seaduse 2025. aasta 29. detsembril jõustunud redaktsiooniga hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

§ 81⁷ lg 2

Käesoleva seaduse § 531 lõike 1 alusel enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel läbi viidavatele pooleli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtinud redaktsiooni.

§ 81⁷ lg 3

Kohaliku omaalgatuse programm: investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine

kuni4000 €ühekordselt

Toetuse liik: Kohaliku omaalgatuse programm

Maksja: Riik

Kohaliku omaalgatuse programmist saavad toetust küla, aleviku, valla, linna või asumi huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole asutatud omavalitsuse ega riigi osalusel. Äriühingud ning korteri-, suvila-, aiandus- ja garaažiühistud taotleda ei saa. Meede „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” toetab avalikus kasutuses olevate kogukonnaobjektide rajamist ja arendamist ning kogukonnale vajalike teenuste pakkumist. Objekt peab olema ühenduse omandis või kasutuses ja avalikult kasutatav vähemalt kolm aastat pärast projekti lõppu. Toetus on kuni 4000 eurot projekti kohta ja kuni 90% abikõlblikest kuludest; vähemalt 10% maksab ühendus ise rahas. Koolitusi, üritusi ega toitlustust see meede ei toeta. Projekt peab valmima 12 kuu jooksul taotluse tähtpäevast. Taotlusvoore on kaks korda aastas ja ühes voorus võib ühendus esitada kaks taotlust, kui need on eri meetmetest.

Taotlemine: e-toetuse keskkond, maakonna arendusorganisatsioon · Tähtaeg: kaks taotlusvooru aastas (kevadvoor ja sügisvoor)

Allikad: Kohaliku omaalgatuse programm § 5 ja § 7 · Riigieelarve seadus § 53¹ · rtk.ee

Määruse tekst
Maksimaalne toetussumma meetmesse „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” esitatud projekti kohta on 4000 eurot, mis on kuni 90 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

§ 7 lg 2

meetme „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” raames esitatud taotluse puhul peab taotleja olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema selle objekti kasutusõigus ja avaliku kasutamise leping vähemalt kolmeks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;

§ 10 lg 4 p 2

Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine.

§ 1 lg 2

Taotlejaks saab olla ühendus, kes tegutseb küla, aleviku, alevi, valla, linna või asumi huvides, välja arvatud järgmised erandid:

§ 10 lg 3

Omafinantseeringu minimaalne määr on kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab olema rahaline.

§ 7 lg 3

Abikõlblikkuse periood kestab maksimaalselt 12 kuud alates § 12 lõikes 1 nimetatud korras välja kuulutatud taotluste esitamise tähtpäevast.

§ 6 lg 2

Lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kestust konkreetse projekti elluviimiseks võib toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni kuue kuu võrra, kui toetuse saajast mitteoleneval põhjusel projekti käigus ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada.

§ 6 lg 3

Taotlejal on õigus esitada ühes taotlusvoorus kuni kaks taotlust, kuid need peavad olema esitatud toetuse taotlemiseks erinevatest meetmetest.

§ 11 lg 2

Taotluse koos nõutud lisadega esitab taotleja seaduslik esindaja e-toetuse keskkonnas oma asukohajärgse maakonna MAROle digitaalselt allkirjastatult hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval kell 16.30.

§ 11 lg 3

Ministeerium kuulutab taotlusvooru avatuks, nimetab taotluste esitamise tähtpäeva teate avaldamisega ministeeriumi veebilehel ja esitab sellekohase pressiteate. Taotlusvooru avamise teade avaldatakse hiljemalt üks kuu enne taotluse esitamise tähtpäeva.

§ 12 lg 1

Toetust antakse kaks korda aastas avatavate taotlusvoorude kaudu.

§ 12 lg 4

Taotlused menetletakse ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse üldjuhul 50 tööpäeva jooksul alates § 12 lõikes 1 sätestatud korras nimetatud taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 13 lg 1

Otsused teeb ja vormistab MARO.

§ 13 lg 3

Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel ühes osas kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 18

Maakondlik arendusorganisatsioon (edaspidi MARO) on programmi rakendaja, kes korraldab maakonnas taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli vastavalt programmi reeglitele.

§ 3 lg 2

Programmi toetusvahendite ja halduskulude maakondliku jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 3 lg 3

moodustama hindamiskomisjoni, otsustama ja avalikustama taotlusvoorude rahalise mahu, tagama hindajate ülesande täitmiseks vajalikul tasemel koolitamise ning avalikustama hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks;

§ 24 lg 3 p 5

Ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist tuleneva aluseta antud riigisiseste toetuste andmine ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb viia kooskõlla käesoleva seaduse 2025. aasta 29. detsembril jõustunud redaktsiooniga hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

§ 81⁷ lg 2

Käesoleva seaduse § 531 lõike 1 alusel enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel läbi viidavatele pooleli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtinud redaktsiooni.

§ 81⁷ lg 3

Vajaduspõhine

Viljandi Noortevolikogu projektitoetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Projektitoetus

Toetab 14-26-aastaste (juriidilise isiku puhul kuni 26-aastase esindajaga) noorte omaalgatuslikke projekte Viljandi linnas või linnaelanike huvides. Taotlusvoorusid on kaks (eelmise aasta 15. novembriks järgmiseks aastaks, või 15. aprilliks sama aasta teiseks pooleks). Ei toetata linnavalitsuse enda hallatavat asutust ega selle huviringi/kollektiivi. Abikõlblikud ei ole laenu-/liisingu- maksed, põhivara soetamine, ehitus-remont-projekteerimistööd ega seotud osapooltega tehtud tehingud. Esimeses voorus jagatakse kuni 60% aastaeelarve kogusummast; VNV ei tohi ületada volikogu poolt määratud kalendriaasta projektitoetuste kogusummat. Hindamine toimub lisa 1 kriteeriumite alusel (viis kriteeriumi, kaalud 35/10/10/35/10%).

Võrdlus: projektitoetus teistes valdades ja linnades (500–30 000 € ühekordselt)

Allikas: Viljandi Noortevolikogu projektitoetuse andmise kord § 3 lg 1; § 6 lg 6, 7 ()

Määruse tekst
Toetust saab taotleda Viljandi linnas või linnaelanike huvides tegutsev: 1) juriidiline isik, kelle esindaja on kuni 26-aastane isik; 2) füüsiline isik, kes on 14 kuni 26-aastane (alaealistelt on nõutav täisealise juhendaja kaaskiri); … Projektide toetamisel jagatakse linnaeelarves ettenähtud summast esimeses taotlusvoorus toetusteks kuni 60% aastaeelarve kogusummast.

Viljandi Noortevolikogu projektitoetuse andmise kord § 3 lg 1; § 6 lg 6, 7

Projektitoetus

Vajaduspõhine

Projektitoetust saab organisatsioon, mis korraldab Viljandi elanikele ja külalistele ühekordseid või traditsioonilisi sündmusi ja ühistegevusi. Toetusega saab katta näiteks ürituse tehnilisi, loomingulisi, logistilisi, turundus- ja projektijuhtimise kulusid. Taotleja oma- ja kaasfinantseering peab olema vähemalt 30 protsenti projekti maksumusest. Taotlus esitatakse Spoku e-keskkonnas.

Taotlemine: taotlus e-keskkonnas SPOKU · Tähtaeg: 1. novembriks, 1. veebruariks, 1. maiks või 1. augustiks (neli taotlusvooru)

Võrdlus: projektitoetus teistes valdades ja linnades (500–30 000 € ühekordselt)

Allikad: Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 2, § 4 · viljandi.ee

Määruse tekst
projektitoetus – toetus organisatsioonile, mis on mõeldud kohalikule elanikkonnale ja linna külalistele suunatud ühekordsete või traditsiooniliste sündmuste ja ühistegevuste korraldamiseks, mis rikastavad linnaelu ning tõstavad linna siseriiklikku ja rahvusvahelist tuntust (näiteks toetatakse ürituste ja tegevuste tehnilisi, loomingulisi, logistilisi, turunduslikke, projektijuhtimise jms kulusid).

Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 2 lg 1 p 1

kellel on projektitoetuse taotlemisel oma- ja kaasfinantseering eelarves kokku vähemalt 30% projekti kogumaksumusest;

Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 4 lg 1 p 6

Reklaam

Tegevustoetus

Vajaduspõhine

Tegevustoetust saab organisatsioon oma igapäevase tegevuse ja arendustegevuse korraldamiseks, näiteks haldus-, büroo-, rendi- ja juhtimiskulude katmiseks. Kui spordi- või kultuuriorganisatsiooni toetus on üle 300 euro, peab ta linnavalitsuse soovil kuni kaks korda aastas esindama Viljandit linna või teiste korraldatud üritustel. Taotlus esitatakse Spoku e-keskkonnas.

Taotlemine: taotlus e-keskkonnas SPOKU · Tähtaeg: toetusaastale eelneva aasta 1. oktoobriks

Võrdlus: tegevustoetus teistes valdades ja linnades (300–75 000 € aastas)

Allikad: Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 2, § 9 · viljandi.ee

Määruse tekst
Tegevustoetuse saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada nõuetekohane taotlus taotletava toetuse abikõlblikule perioodile eelneva aastal 1. oktoobriks.

Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 5 lg 4

tegevustoetus – toetus, mis on mõeldud organisatsiooni jätkusuutlikkuse tõstmiseks, arendustegevuste ja igapäevase põhitegevuse korraldamiseks ning muude kalendriaastaks planeeritavate tegevuste läbiviimiseks ja korraldamiseks (näiteks toetatakse haldus-, büroo-, rendi- ja juhtimiskulusid).

Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 2 lg 1 p 2

spordi- või kultuurivaldkonna üle 300-eurose tegevustoetuse saaja kohustus linnavalitsuse soovil kuni kahel korral toetuse saamise kalendriaastal Viljandi linna esindada kas linna enda korraldatud või muudel maakondlikel või üleriigilistel üritustel;

Viljandi linna eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord § 9 lg 3 p 5

Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Investeeringu kaasfinantseerimine

Viljandi linn võib osaliselt rahastada põhivara soetamist, ehitamist või korrastamist: näiteks hoonet, rajatist, sõidukit, seadet, inventari või IT-vahendeid, mille maksumus on üle 5000 euro koos käibemaksuga ja mida kasutatakse kauem kui aasta. Taotleda võib Viljandis või linnaelanike huvides tegutsev organisatsioon või ettevõte ja Viljandi linna elanik. Taotleja oma- ja kaasfinantseering peab olema vähemalt 20 protsenti soetuse maksumusest. Iga taotluse üle otsustab linnavolikogu eelarve võimaluste piires. Taotlus esitatakse Spoku e-keskkonnas.

Taotlemine: taotlus e-keskkonnas SPOKU

Allikas: Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 1, § 3

Määruse tekst
Sihtfinantseeritav objekt ehk põhivara on käesoleva korra mõistes materiaalne vara, mida taotleja kasutab talle seatud eesmärkide täitmiseks, toodete tootmiseks, teenuste osutamiseks või halduseesmärkidel ja mille soetusmaksumus on suurem kui 5000 eurot koos käibemaksuga ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalsed varad on näiteks hooned, rajatised, sõidukid, seadmed, inventar, infotehnoloogilised vahendid.

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 2 lg 2

Taotlus esitatakse linnavalitsusele elektroonilises keskkonnas Spoku.

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 4 lg 2

Antav sihtfinantseerimine on juhtumipõhine ning sihtfinantseerimise andmise otsustab Viljandi Linnavolikogu eelarveliste võimaluste olemasolu korral.

Viljandi linna eelarvest põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise kord § 1 lg 4

Teenused

Linna maa tasuta või soodushinnaga kasutamine

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Maa või ruumide tasuta või soodushinnaga kasutamine

Linnavalitsus võib põhjendatud juhul anda linna maa tasuta kasutusse, kui maad ei kasutata tulu saamiseks või kui tegevusest on kasu linnaruumile või linnaelanikele. Alla 30 m² maa kasutamise hinda võib linnavalitsus alandada: 8–30 päeva pikkuse kasutuse korral kuni 20 protsenti, 31–120 päeva korral kuni 35 protsenti ja pikema, kuni aastase kasutuse korral kuni 50 protsenti.

Allikas: Maa kasutusse andmise tasumäärade kinnitamine § 2, § 4

Määruse tekst
Linnavalitsusel on õigus põhjendatud juhul anda maa tasuta kasutusse, kui maad ei kasutata tulu saamise eesmärgil või tegevusest sünnib kasu linnaruumile, linnaelanikele vms juhul.

Maa kasutusse andmise tasumäärade kinnitamine § 4

Haridusasutuste ruumide soodushinnaga kasutamine

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Mitterahaline toetus ruumide ja rajatiste kasutamiseks

Viljandi linna haridusasutuste ruume ja inventari saab kasutada ühe järgmise hinnasoodustusega: - 50 protsenti õpilaste üritustel, ööbimisel ja noorteklubidel; - 25 protsenti, kui ruume kasutatakse õppeaasta jooksul vähemalt 72 tundi; - tasuta Viljandi linna registreeritud kultuurikollektiividel proovideks ja treeninguteks, kui haridus- ja kultuuriamet kinnitab, et kollektiiv vastab tingimustele.

Allikas: Viljandi linna haridusasutuste ruumide ja inventari kasutusse andmise põhimõtted § 4

Määruse tekst
Ruumide ja inventari kasutusse andmisel on võimalik anda üks alljärgnevatest hinnasoodustustest: 1) 50% õpilaste üritusteks ja ööbimiseks ning noorteklubidele; 2) 25% juhul, kui ruume kasutatakse vähemalt 72 tundi õppeaasta jooksul; 3)100% Viljandi linna registreeritud kultuurikollektiividele proovide või treeningute läbiviimiseks. Kasutus kooskõlastatakse haridus- ja kultuuriametiga, kes annab kinnituse, et kollektiivid vastavad Lisas 1 toodud tingimustele.

Viljandi linna haridusasutuste ruumide ja inventari kasutusse andmise põhimõtted § 4

Viljandi linna toetused

Kogukonna toetused Viljandimaa teistes omavalitsustes →

Reklaam