Viljandi linna puuetega inimeste toetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Hooldajatoetus
40 €kuus
Toetuse liik: Täisealise hooldajatoetus
Täisealisele isikule hooldajaks võib üldjuhul määrata täisealise teovõimelise isiku, kelle elukoht on Viljandi linnas või naaberomavalitsuses ja kellele ei ole ise määratud rasket või sügavat puuet. Toetus on 40 eurot kuus, kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval, ja 60 eurot kuus, kui ta vajab seda ööpäevaringselt.
- 40 €
- kui hooldusvajadusega täiskasvanu vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval
- 60 €
- kui hooldusvajadusega täiskasvanu vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt
Taotlemine: avaldus sotsiaalametis või e-teenuses Spoku
Võrdlus: täisealise hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–150 € kuus)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 44 lg 1; § 18 () · p 1.7–1.8 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Hooldajatoetust määratakse ja makstakse käesoleva määruse §-s 18 sätestatud tingimustel täisealise või alaealise isiku hooldajaks määratud isikule vastava otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust ning makstakse välja igakuiselt hiljemalt kalendrikuu viimasel tööpäeval.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 44 lg 1; § 18
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulude katmine
kuni580 €kuus
Toetuse liik: Üldhooldusteenus
Kui isikul on tuvastatud vajadus väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, katab linnavalitsus hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud (hoolduskulude komponent) piirmäärani ning väiksema sissetulekuhüvitise arve alusel otse teenuseosutajale. Teenuse saaja võib taotleda täiendava kulu hüvitamist, kui tema ja seadusjärgsete ülalpidajate sissetulek ei kata omaosalust; hindamisel arvestatakse pooleteise aasta pangakonto väljavõtteid. Teenuse saajale jäetakse isiklikuks kasutuseks kuni 10% igakuisest sissetulekust. Hoolduskulude komponendi piirmäär on 580 eurot kuus.
Taotlemine: abivajaduse hindamine sotsiaalametis, lisarahastuse taotlus e-teenuses Spoku
Võrdlus: üldhooldusteenus teistes valdades ja linnades (500–856 € kuus)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 45 () · p 1 ()
Määruse tekst
Linnavalitsus katab hooldusteenust saava isiku kulud hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmäära SHS § 22 lõike 3 mõistes ningväiksema sissetulekuhüvitise SHS § 221 lõike 2 ja 5 mõistes arve alusel teenust osutava asutuse arvelduskontole. … Teenuse saajale jäetakse isiklikuks kasutuseks kuni 10% igakuisest sissetulekust lähtuvalt hooldusel oleva isiku vajadusest.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 45
1. Kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude (hoolduskulude komponent) piirmääraks 580 eurot.
p 1
Reklaam
Erivajadusega üliõpilase stipendium
kuni510 €kuus
Maksja: Riik
Erivajadusega üliõpilase stipendiumi saab kõrgkooli üliõpilane, kaasa arvatud doktorant, kellel on tuvastatud puue. Stipendium sõltub puude raskusastmest ja liigist: sügava või raske puude korral 510 eurot kuus kuulmisfunktsiooni, 148 eurot liikumis- või nägemisfunktsiooni ja 80 eurot muu funktsiooni kõrvalekalde korral; keskmise puude korral vastavalt 325, 68 ja 60 eurot kuus. Osakoormusega õppides on stipendium väiksem. Taotluse saab esitada Haridus- ja Noorteametile igal kuul peale juuli ja augusti ning stipendium määratakse kuni kümneks kuuks. Seda saab koos teiste stipendiumitega.
- 510 €
- sügav või raske puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
- 148 €
- sügav või raske puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
- 80 €
- sügav või raske puue, muu funktsiooni kõrvalekalle
- 325 €
- keskmine puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
- 68 €
- keskmine puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
- 60 €
- keskmine puue, muu funktsiooni kõrvalekalle
Taotlemine: Haridus- ja Noorteameti taotluskeskkond · Tähtaeg: jooksvalt kogu õppeaasta vältel, välja arvatud juulis ja augustis; igal õppeaastal uus taotlus
Allikad: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord § 2, § 3, § 7 · harno.ee
Määruse tekst
erivajadusega üliõpilaste stipendium;
§ 1 lg 2 p 4
Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta on immatrikuleeritud ülikooli või rakenduskõrgkooli, kellele on antud kõrgharidusseaduses sätestatud korras õppeõigus ning kes vastab järgmistele tingimustele:
§ 2 lg 1
ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
§ 2 lg 1 p 1
ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumi
§ 2 lg 1 p 2
ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös;
§ 2 lg 1 p 4
ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit täiskoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse aja või osakoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui kahekordne õppekava nominaalkestuse aeg.
§ 2 lg 1 p 6
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.
§ 2 lg 1¹
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks saab üliõpilane esitada taotluse Haridus- ja Noorteametile jooksvalt taotluste menetlemise infosüsteemis, välja arvatud juulis ja augustis.
§ 2 lg 2
Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.
§ 2 lg 3
Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava ja õpe ei ole kestnud kauem kui õppekava nominaalkestus, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.
§ 2 lg 4
Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse täiskoormusega õppes alates taotluse esitamise kuust kuni kümneks õppekuuks ning osakoormusega õppes ja akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaledes alates taotluse esitamise kuust kuni semestri lõpuni.
§ 3 lg 1
Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja.
§ 3 lg 3
Stipendium makstakse hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud taotluse esitamise kuu eest, mis makstakse taotluse esitamisele järgeva kuu jooksul.
§ 3 lg 3
tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest;
§ 3 lg 4 p 3
Otsus erialastipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotlusperioodi lõppu ning otsus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta 45 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
§ 3 lg 6
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.
§ 7 lg 1
Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.
§ 7 lg 3
Stipendiumi suurus ei või ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.
§ 7 lg 3
Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.
§ 7 lg 3²
Puudega lapse toetus
270 €kuus
Maksja: Riik
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.
- 270 €
- sügava puudega laps
- 180 €
- raske puudega laps
- 139 €
- keskmise puudega laps
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 6 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.
§ 2 lg 1¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.
§ 25⁴ lg 1
Harvikhaigusega lapse toetus
180 €kuus
Maksja: Riik
Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.
§ 6 lg 1¹
raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;
§ 6 lg 5 p 2
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
§ 6 lg 6
Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.
§ 13¹ p 11
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega tööealise inimese toetus
100 €kuus
Maksja: Riik
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 100 eurot ja raske puudega inimesele 50 eurot kuus. Keskmise puude korral sõltub summa sellest, millise funktsiooni kõrvalekalle on: liikumisfunktsiooni korral 42 eurot, nägemisfunktsiooni korral 38 eurot, muu funktsiooni korral 37 eurot, vaimse funktsiooni korral 35 eurot, kuulmisfunktsiooni korral 31 eurot ning keele- ja kõnefunktsiooni korral 29 eurot kuus; mitme funktsiooni kõrvalekalde korral 42 eurot. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest.
- 100 €
- sügava puudega tööealine inimene
- 50 €
- raske puudega tööealine inimene
- 42 €
- keskmise puudega tööealine inimene, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle
- 38 €
- keskmise puudega tööealine inimene, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
- 37 €
- keskmise puudega tööealine inimene, muu funktsiooni kõrvalekalle
- 35 €
- keskmise puudega tööealine inimene, vaimse funktsiooni kõrvalekalle
- 31 €
- keskmise puudega tööealine inimene, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
- 29 €
- keskmise puudega tööealine inimene, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7 · Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 9 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 7 lg 1
Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, makstakse toetust 42 eurot.
§ 9 lg 2
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.
§ 2 lg 2¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1
Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.
§ 2 lg 2¹
Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.
§ 25⁴ lg 1
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus
41 €kuus
Maksja: Riik
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 41 eurot, raske puudega inimesele 27 eurot ja keskmise puudega inimesele 13 eurot kuus. Kui inimene sai enne vanaduspensioniiga puudega tööealise inimese toetust ja puue tuvastatakse uuesti aasta jooksul, ei ole uut taotlust vaja. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega; kolme kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust puude tuvastamise päevast. Liikumistakistusega või hajaasustuses elavale inimesele võib toetuse tuua koju postiga.
- 41 €
- sügava puudega vanaduspensioniealine inimene
- 27 €
- raske puudega vanaduspensioniealine inimene
- 13 €
- keskmise puudega vanaduspensioniealine inimene
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7¹ · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 7¹ lg 1
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.
§ 2 lg 1¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1
Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Puudega vanema toetus
19,18 €kuus
Maksja: Riik
Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.
§ 9
Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 9
Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.
§ 4 p 1
õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;
§ 4 p 2
perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
§ 4 p 3
teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
§ 4 p 4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Õppetoetus
kuni25,57 €kuus
Toetuse liik: Puudega õppija õppetoetus
Maksja: Riik
Õppetoetust makstakse mittetöötavale puudega õppijale, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puude tõttu õppimisega seotud lisakulusid. Toetus on olenevalt tegelikest lisakuludest 6,39 kuni 25,57 eurot kuus ja seda makstakse igal kuul peale juuli ja augusti. Taotlusele lisatakse dokument puudest tingitud ja õppimisega seotud lisakulude kohta. Toetus määratakse taotlemise päevast.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 10 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.
§ 10 lg 1
Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus.
§ 10 lg 2
Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.
§ 15 lg 2
õppeasutuse teatis välisriigis õppimise kohta;
§ 5 p 1
dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
§ 5 p 2
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Kulude hüvitamine
Puudega isiku eluruumi kohandamise kulude hüvitamine
85%ühekordselt
Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus
Hüvitatakse puudega isiku eluruumi (Viljandi linna territooriumil, isiku alalises omandis/kasutuses) ehituslikud kohandamiskulud, kui kohandamise tulemusel paraneb isiku iseseisev toimetulek või väheneb tema kõrvalabivajadus ja kõrvalabi ei ole muul viisil otstarbekas katta. Ei hüvitata, kui taotleja ise suudab kulud kanda, kui kohandus ei lähtu vajadusest, või kui eluruumi kasutusõiguse tähtaeg on alla 5 aasta. Taotlusele lisatakse vähemalt 2 hinnapakkumist ja vajalikud nõusolekud. Hüvitis on üldjuhul kuni 85% kohanduse maksumusest, kuid mitte rohkem kui linnavalitsuse kehtestatud maksimumsumma; sama kohanduse jaoks saab hüvitist üldjuhul üks kord viie aasta jooksul. Toetuse suurim summa on 3000 eurot.
Taotlemine: avaldus sotsiaalametis või e-teenuses Spoku
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 47 lg 11, 12 () · p 1.10 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Hüvitise suurus on üldjuhul maksimaalselt 85% kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui linnavalitsuse poolt kehtestatud hüvitise maksimaalne summa. … Taotlejal on üldjuhul õigus sama kohanduse jaoks saada eluruumi kohandamiseks hüvitist üks kord viie aasta jooksul.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 47 lg 11, 12
1.10. puudega inimeste eluruumi kohandamise toetuse maksimaalne määr 3000 eurot.
p 1.10
Õppelaenu kustutamine laenusaaja puuduva töövõime korral
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine
Maksja: Riik
Kui õppelaenu saajal tuvastatakse puuduv töövõime, ei pea ta riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutatakse enne töövõime tuvastamist tekkinud kohustused riigi tagatud summa ulatuses. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.
Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile
Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
§ 3
Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.
§ 20 lg 1
Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.
§ 20 lg 3
Laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaajal puuduva töövõime tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.
§ 22 lg 2
Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.
§ 22 lg 4
Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.
§ 23 lg 1¹
Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.
§ 23 lg 1²
Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.
§ 24 lg 1
Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80–100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
§ 28 lg 16
Õppelaenu kustutamine laenusaaja lapse raske või sügava puude korral
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine
Maksja: Riik
Kui õppelaenu saaja lapsel tuvastatakse raske või sügav puue, ei pea last pidevalt hooldav vanem riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutada saab ühe vanema laenu ja teine vanem peab sellega nõus olema. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.
Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile
Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
§ 3
Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.
§ 20 lg 1
Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.
§ 20 lg 3
Laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.
§ 22 lg 3
Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.
§ 22 lg 4
Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.
§ 23 lg 1¹
Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.
§ 23 lg 1²
Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud juhul kinnitab isik taotluses, et teine vanem on teadlik ja nõus, et õppelaenu kustutamist taotleb taotlust allkirjastav isik.
§ 23 lg 1⁴
Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.
§ 24 lg 1
Täienduskoolitustoetus
Omaosaluse tegelik kulu
Maksja: Riik
Täienduskoolitustoetus hüvitab töötava puudega inimese täienduskoolituse või tasemeõppe kulusid osaliselt: kokku kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esimesest määramisest. Toetus makstakse koolitajale või, kui inimene on koolituse eest ise tasunud, inimesele endale. Taotlusele lisatakse dokument koolituskulude kohta.
- 613,68 €
- koolituskulude osaline hüvitamine, kuni selle summani kokku kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 12 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 7 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.
§ 12 lg 1
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.
§ 12 lg 2
Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud toetus toetusesaajale teenust osutanud asutusele.
§ 22 lg 1¹
Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse täienduskoolitustoetus toetuse saajale teenust osutanud asutusele. Kui toetuse taotleja on eelnevalt ise tasunud koolitusteenuste eest, makstakse toetus välja isikule.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2
Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.
§ 15 lg 2
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Töövõimetoetus
57%päevas
Maksja: Riik
Töövõimetoetust saab 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene, kellel Töötukassa on tuvastanud osalise või puuduva töövõime. Puuduva töövõimega inimene saab päevas toetust päevamäära ulatuses, osalise töövõimega inimene 57% päevamäärast. Päevamäär muutub igal aastal 1. aprillil ja Töötukassa avaldab selle oma kodulehel. Osalise töövõimega täiskasvanu peab lisaks töötama, õppima, olema töötuna arvel, kasvatama alla kolmeaastast last või hooldama puudega pereliiget. Kui inimese sissetulek ületab 90-kordse päevamäära, toetust vähendatakse. Taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega; toetust makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
- 57%
- osalise töövõimega isik
- 100%
- puuduva töövõimega isik
Taotlemine: taotlus Töötukassale, ka koos töövõime hindamise taotlusega
Ülevaade: töövõimetoetus Eestis
Allikad: Töövõimetoetuse seadus § 2, § 8, § 9, § 11, § 12, § 13, § 14, § 15, § 16, § 17 · Riikliku pensioni 2026. aasta indeksi väärtuse kinnitamine § 1
Määruse tekst
Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
§ 11
Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast, kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 8 lg 1
Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.
§ 8 lg 3
Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.
§ 9 lg 1
Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.
§ 12 lg 2
Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.
§ 12 lg 3²
Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.
§ 12 lg 4
Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
§ 12 lg 6
Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).
§ 13 lg 1
Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.
§ 13 lg 3
Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.
§ 13 lg 5
Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.
§ 13 lg 7
Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.
§ 14 lg 1
Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära.
§ 14 lg 2
Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.
§ 14 lg 3
Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053.
§ 1
Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.
§ 15 lg 1
Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.
§ 16 lg 1
Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.
§ 16 lg 1¹
Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.
§ 17 lg 1
Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:
§ 2 lg 1
Vajaduspõhine
Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Igapäevaelu toetamise teenus
Linnavalitsus tasub teenuseosutaja omandis/kasutuses olevate ruumide kommunaal- ja üürikulud, kui neis ruumides osutatakse igapäevaelu toetamise teenust tegevusloa kohaselt. Äri- ega eluruumidega seotud kulusid ei kaeta. Kulu jagatakse teenuste ja teenuse saajate arvuga ning kaetakse kuludokumentide alusel kuni linnavalitsuse kehtestatud piirmäärani.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 31 ()
Määruse tekst
Linnavalitsus tasub igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulud, kui ruumid on teenuseosutaja omandis või kasutuses ning teenust osutatakse tegevusloa kohaselt teenuseosutaja ruumides. … Saadud summa kaetakse igal kuul esitatavate kuludokumentide alusel linnavalitsuse kehtestatud piirmäärani.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 31
Puuetega inimeste teenuste rahastamine riigieelarve toetusfondist
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Täiendav vajaduspõhine sotsiaalteenus
2008. aasta riigieelarve seadusega KOV-idele eraldatud tasandusfondi/toetusfondi vahenditest võib rahastada seitset sotsiaalteenuste liiki puuetega inimestele. Teenuse vajaduse ja osutatava abi suuruse otsustab abivajaja avalduse alusel linnavalitsuse sotsiaalkomisjon.
- 0 €
- puudega lastele transporditeenus
- 0 €
- puudega inimestele abivahendite ostmine, elukoha kohandamine
- 0 €
- päevaste tegevuste ruumide kohandamine ja sisustamine
- 0 €
- kaldteede ehitamine ühiskondlikes hoonetes
- 0 €
- raske ja sügava puudega täiskasvanutele raviprotseduurideks transporditeenus
- 0 €
- spetsiifiline psühholoogiline ja psühhiaatriline nõustamine
- 0 €
- isikliku abistaja teenus
Allikas: Sotsiaaltoetuste ning –teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord § 3, § 4 ()
Määruse tekst
Kohalikele omavalitsustele sotsiaalteenuste arendamise kulude katteks eraldatud vahendeid võib kasutada alljärgnevate sotsiaalteenuste osutamiseks: (1) puudega lastele transporditeenus; (2) puudega inimestele abivahendite ostmine, elukoha kohandamine; (3) päevaste tegevuste ruumide kohandamine ja sisustamine; (4) kaldteede ehitamine ühiskondlikes hoonetes; (5) raske ja sügava puudega täiskasvanutele raviprotseduurideks transporditeenus; (6) spetsiifiline psühholoogiline ja psühhiaatriline nõustamine; (7) isikliku abistaja teenus. … Teenuste vajaduse ja osutatava abi suuruse otsustab abivajaja avalduse alusel linnavalitsuse sotsiaalkomisjon.
Sotsiaaltoetuste ning –teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord § 3, § 4
Teenused
Isikliku abistaja teenus
Mitterahaline toetus
Puudega isikut abistatakse tegevustes, milleks ta puude tõttu vajab füüsilist kõrvalabi (liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieen, majapidamistööd jm), et suurendada tema iseseisvat toimetulekut ühiskonnaelus osalemisel ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Teenuse saaja peab suutma teenuse osutajat ise juhendada ja koordineerida. Teenuse määramise otsustab sotsiaalkomisjon.
Taotlemine: avaldus sotsiaalametis
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 21 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Teenuse eesmärk on puudega isiku võimalikult iseseisva toimetuleku suurendamine ühiskonnaelus osalemiseks ning tema lähedaste hoolduskoormuse vähendamine.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 21
Reklaam
Tugiisikuteenus
Mitterahaline toetus
Toetab inimese iseseisvat toimetulekut, kui ta sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu vajab olulisel määral kõrvalabi. Eesmärk erineb sihtgrupiti: täiskasvanule iseseisva toimetuleku tagamine juhendamise kaudu; last kasvatavale isikule lapse hoolduse ja turvalise elukeskkonna tagamise abistamine; lapsele endale arengu toetamine, sh puudega lapse hooldustoimingud. Tasu makstakse arve või halduslepingu alusel.
Taotlemine: avaldus sotsiaalametis
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 17 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 17
Täiendavad teenused lastele ja lastega peredele
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Täiendav vajaduspõhine sotsiaalteenus
Neli teenuseliiki suure hooldus- ja abivajadusega lastele ning lastele/vanematele üldisemalt: laagriteenus (sotsialiseerumine, ea- ja arengukaaslastega ühistegevus), täiendav rehabilitatsiooniteenus, nõustamisteenus ja muu toimetulekut soodustav teenus. Määramise otsustab sotsiaalameti spetsialist.
- 0 €
- laagriteenus (suure hooldus- ja abivajadusega lapsele)
- 0 €
- täiendav rehabilitatsiooniteenus (rehabilitatsiooniplaanis kajastatust suuremas mahus)
- 0 €
- nõustamisteenus (lapsele, vanemale, hooldajale või eestkostjale)
- 0 €
- muu toimetulekut soodustav teenus
Taotlemine: avaldus sotsiaalametis
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 20; § 3 p 3-6 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Suure hooldus- ja abivajadusega lastele: 1) laagriteenus; 2) täiendav rehabilitatsiooniteenus; 3) muu toimetulekut soodustav teenus. … Lapsele või vanematele: 1) nõustamisteenus; 2) muu toimetulekut soodustav teenus.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 20; § 3 p 3-6
Koduteenus
Mitterahaline toetus
Täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, abistades toimingutes, mida isik terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu ei suuda ise sooritada. Teenust osutab üldjuhul Viljandi Päevakeskus, kes koostab hoolduskava. Üldjuhul otsustab määramise sotsiaalameti spetsialist; suure hooldusvajadusega isiku puhul sotsiaalkomisjon.
Taotlemine: avaldus sotsiaalametis
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 22 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Teenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 22
Sotsiaaltransporditeenus
Mitterahaline toetus
Transpordivahend isikule, kelle tervislik olukord takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, tööle, õppeasutusse või avalike teenuste juurde sõitmiseks. Määramise otsustab sotsiaalameti spetsialist.
Taotlemine: pöördumine Viljandi Päevakeskusesse või avaldus sotsiaalametile kulu hüvitamiseks · Tähtaeg: hiljemalt kümme tööpäeva enne teenuse kasutamist
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 23 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Teenuse eesmärk on tagada isikule, kelle tervislik olukord takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, tema vajadustele vastav transpordivahend tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 23
Reklaam
Pesemisteenus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Duši- ja pesumasinateenus
Pesemisvõimalus isikule, kellel ei ole kodus võimalik enda hügieeni eest hoolt kanda. Teenuse saamiseks pöördub isik otse teenuseosutaja poole.
Taotlemine: pöördumine sotsiaalameti spetsialisti poole
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 29 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Teenuse eesmärk on tagada pesemisvõimalus isikule, kellel ei ole kodus võimalik enda hügieeni eest hoolt kanda.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 29
Sooja toidu kojuviimise teenus
Mitterahaline toetus
Sooja toidu kojuviimine puuetega ja eakatele inimestele. Teenuse saamiseks pöördub isik otse teenuseosutaja poole.
Taotlemine: pöördumine Viljandi Päevakeskuse sotsiaalteenuste osakonda
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 30 () · viljandi.ee
Määruse tekst
Teenuse eesmärk on tagada puuetega inimestele ja eakatele inimestele sooja toidu kojuviimine.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 30
Tasuta sõit linnaliinil nr 7
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Bussisõidu soodustus
Viljandi linnaliinil nr 7 sõidavad tasuta kuni 19-aastased ja vähemalt 63-aastased, keskmise, raske või sügava puudega inimesed, osalise või puuduva töövõimega inimesed ning alla 7-aastane puudega laps koos saatjaga. Tasuta sõidab ka sügava puudega inimese ning raske liikumis- või nägemispuudega inimese saatja, kui ta siseneb bussi koos saadetavaga. Ukraina sõjapõgenikud sõidavad tasuta, kui nende sõidukaardil kehtib tasuta sõiduõigus. Kui soodustus ei ole sõidukaardile kantud, saab soodustust tõendava dokumendi alusel 0-eurose paberpileti.
Taotlemine: sõidusoodustust tõendava dokumendi esitamine sõidul
Allikas: Ühistranspordi sõidupileti, päevapileti ja perioodpileti hinna kehtestamine § 2, § 3
Määruse tekst
Sõidusoodustus 100 protsenti piletihinnast ehk tasuta sõit kehtib järgmistele isikutele:2) isikud vanuses kuni 19 aastat ja isikud alates 63. aastast (nimetatud aastad kaasa arvatud);3) keskmise, raske ja sügava puudega isikud;4) osalise või puuduva töövõimega isikud;5) sügava puudega isiku saatja, kui saatja siseneb bussi koos sügava puudega isikuga;6) raske liikumis- või nägemispuudega isiku saatja, kui saatja siseneb bussi koos raske liikumisvõi nägemispuudega isikuga;7) alla 7-aastane puudega laps, ja tema saatja, kui saatja siseneb bussi koos puudega lapsega;8) Ukraina sõjapõgenikud vastavalt tasuta sõiduõiguse kehtivusele sõidukaardil.
Ühistranspordi sõidupileti, päevapileti ja perioodpileti hinna kehtestamine § 2
Sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi olemasolu korral saadakse pilet hinnaga 0 (null) eurot, mis väljastatakse sõitjale paberpiletina, kui soodustus ei ole kantud sõidukaardile.
Ühistranspordi sõidupileti, päevapileti ja perioodpileti hinna kehtestamine § 3
Parkimistasust vabastus
Mitterahaline toetus
Viljandi linna avalikul tasulisel parkimisalal ei maksa parkimistasu liikumispuudega juht ega liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht. Vabastust tõendab puudega inimese sõiduki parkimiskaart, mille Viljandi linna elanikele väljastab linnavalitsuse sotsiaalteenuseid korraldav üksus.
Taotlemine: parkimiskaardi väljastab linnavalitsuse sotsiaalteenuste üksus
Allikas: Viljandi linna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu § 7
Viljandi linna toetused
Reklaam