Tallinna toimetulekutoetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Matusetoetus
250 ۟hekordselt
Toetust saab inimene, kes korraldab matused Tallinna elanikuks olnud lahkunule. Erandkorras määratakse toetus ka matuse korraldajale, kelle enda elukoht on Tallinn ja kes korraldab sellise lahkunu matused, kellel puudus Eestis rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle matmise kulude katmiseks ei ole võimalik saada toetust lahkunu elukohajärgsest omavalitsusest. Toetus on 250 eurot ja seda makstakse üks kord matuse kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse võib esitada kuue kuu jooksul surmapäevast arvates.
Taotlemine: e-teenus või kohapeal linnaosavalitsuses · Tähtaeg: 6 kuu jooksul surmapäevast
Võrdlus: matusetoetus teistes valdades ja linnades (200–450 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 13 · Sotsiaaltoetuste määrad § 3 · tallinn.ee
Määruse tekst
Matusetoetust on õigus saada inimesel, kes korraldab matused lahkunule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht surma registreerimisel oli Tallinna linn.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 13 lg 1
Matusetoetus makstakse 30 päeva jooksul taotluse või nõutud dokumendi esitamisest. Matusetoetust makstakse üks kord matuse kohta.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 13 lg 5
matusetoetus 250 eurot.
§ 3 p 15
Sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks
kuni450 €aastas
Toetuse liik: Igapäevase toimetuleku soodustamise toetus
Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks, ennekõike nende põhjendatud kulude — tervise säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulude — osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Toetus on kuni 450 eurot kalendriaastas lapsele ja kuni 350 eurot täisealisele. Toetust saab peamiselt üks kord kalendrikuus dokumentaalselt tõendatud kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme eurot ja mis on tehtud taotluskuul või sellele eelnenud kuul. Toetus määratakse pere netosissetuleku ja eluasemekulude alusel — sissetulekuna arvestatakse eelmisel kuul laekunud netosissetulek.
- 450 €
- lapsele (alla 18-aastasele ning kuni 19-aastasele, kes õpib üldharidus- või kutseõppeasutuses)
- 350 €
- täisealisele inimesele
Taotlemine: kohapeal või posti teel linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 14 · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 13 · Sotsiaaltoetuste määrad § 2 · tallinn.ee
Määruse tekst
Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike inimese või pere tehtud põhjendatud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Põhjendatud kulud on ennekõike tervise säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulud.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 14 lg 2
sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks lapsele (alla 18-aastasele lapsele ja kuni 19-aastasele (kaasa arvatud) noorele, kes õpib üldharidus- või kutseõppeasutuses) kuni 450 eurot kalendriaastas;
§ 2 p 1
sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks täisealisele inimesele kuni 350 eurot kalendriaastas;
§ 2 p 2
perekonna sissetuleku hulka arvestatakse eelmisel kuul laekunud netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek;
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 13 lg 4 p 1
Reklaam
Toitjakaotustoetus
347,82 €kuus
Maksja: Riik
Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
§ 19¹ lg 1
Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.
§ 19¹ lg 2
Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.
§ 19¹ lg 4
Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
§ 19¹ lg 5
Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
§ 19¹ lg 6
Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.
§ 19¹ lg 8
Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.
§ 19¹ lg 9
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
§ 14 lg 5
Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale
15 €kuus
Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus
Maksja: Riik
Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega
Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
§ 135 lg 1
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.
§ 135 lg 2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.
§ 135 lg 3
Kulude hüvitamine
Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis
60%päevas
Toetuse liik: Töötuskindlustushüvitis
Maksja: Riik
Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Hüvitis on esimesed 100 päeva 60% ja edasi 40% inimese varasemast keskmisest päevatöötasust; sellel on ülem- ja alampiir. Hüvitist makstakse 180 päeva, kui kindlustusstaaž on alla viie aasta, 210 päeva viie kuni kümne aasta ja 300 päeva vähemalt kümne aasta staaži korral; kõrge töötuse ajal kauem. Hüvitist ei saa, kui töösuhe lõppes töötaja enda soovil, poolte kokkuleppel või distsiplinaarsüüteo tõttu (seaduses on erandid). Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
- 60%
- esimesest kuni 100. kalendripäevani
- 40%
- 101. kalendripäevast kuni hüvitise perioodi lõpuni
Taotlemine: avaldus Töötukassale
Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 8, § 9, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord § 2 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9
Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
§ 5¹
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:
§ 8 lg 1¹
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.
§ 8 lg 1²
Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.
§ 8 lg 1⁵
Kindlustatu ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
§ 9 lg 1
Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel.
§ 9 lg 3
Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.
§ 9 lg 5
Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal arvutab Eesti Töötukassa Maksu- ja Tolliameti andmete alusel hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmandal tööpäeval.
§ 2 lg 3
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.
§ 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 3 lg 1
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.
§ 10 lg 1
Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
§ 11 lg 1
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.
§ 11 lg 5
Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
§ 12 lg 1
Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
§ 14 lg 1
Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.
§ 8 lg 1
füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.
§ 3 lg 2
Baasmääras töötuskindlustushüvitis
50%päevas
Maksja: Riik
Baasmääras töötuskindlustushüvitist saab töötuna arvele võetud inimene, kellel on viimase 36 kuu jooksul vähemalt kaheksa kuud töötuskindlustusstaaži, kuid kellel ei ole õigust sissetulekupõhisele hüvitisele. Hüvitis ei sõltu varasemast palgast: see on päevas pool töötasu alammäärast. Hüvitist makstakse 180 päeva, kõrge töötuse ajal kuni 60 päeva kauem. Füüsilisest isikust ettevõtja ja vanaduspensionär ei ole kindlustatud. Koondamise korral algab hüvitis pärast 30- või 60-päevast ooteaega, kui töösuhe kestis üle viie aasta. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest.
Taotlemine: avaldus Töötukassale
Allikad: Töötuskindlustuse seadus § 3, § 5¹, § 6, § 6¹, § 8¹, § 9¹, § 10, § 11, § 12, § 13, § 14 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · Tööturumeetmete seadus § 3, § 8, § 9
Määruse tekst
Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
§ 5¹
Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
§ 6¹ lg 2
Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 82 alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
§ 6¹ lg 4
Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
§ 6¹ lg 6
Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.
§ 8¹ lg 1
Käesoleva seaduse § 8 lõikes 13 sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
§ 8¹ lg 2
Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.
§ 9¹ lg 1
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
§ 9¹ lg 2
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.
§ 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, vallavanem või linnapea, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 3 lg 1
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse.
§ 10 lg 1
Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) 14 kalendripäeva jooksul töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates.
§ 11 lg 1
Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates.
§ 11 lg 5
Töötuskindlustushüvitist maksab töötukassa kindlustatule igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
§ 12 lg 1
Kindlustatu on kohustatud teatama Töötukassale viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õiguse lõppemise.
§ 14 lg 1
Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse.
§ 8 lg 1
füüsilisele isikule, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.
§ 3 lg 2
Vajaduspõhine
Toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Maksja: Riik
Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis
Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
§ 131 lg 1
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
§ 131 lg 2
Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
§ 131 lg 3
Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 4
Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 5
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.
§ 131 lg 6
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
§ 131 lg 9
Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 10
Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 11
Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
§ 131 lg 12
Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
§ 132 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.
§ 132 lg 3
Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.
§ 132 lg 6
Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,
§ 132 lg 6¹
Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.
§ 132 lg 6²
Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
§ 132 lg 7
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
§ 133 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.
§ 133 lg 2²
Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
§ 133 lg 4
Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.
§ 133 lg 6
Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
§ 133 lg 7
Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,
§ 133 lg 7¹
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
§ 133 lg 9²
Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
§ 134 lg 1
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
§ 134 lg 2
Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
§ 134 lg 5
Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.
§ 134 lg 6
Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.
§ 134 lg 7
Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.
§ 134 lg 8
Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
§ 13⁴ lg 1
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.
§ 13⁴ lg 2
Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.
§ 156 lg 1
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
§ 2 lg 5 p 5
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5
Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.
p 2
Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
p 2¹
eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine
§ 7 lg 1 p 2
Riiklik toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on riiklik, mitte Tallinna linna toetus — see on inimese iseseisvat toimetulekut soodustav ajutine abimeede, mis leevendab abi vajava inimese või perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Tallinnas määrab toetuse tegeliku elukoha järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond või Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, vajadusel koos toimetulekut toetavate sotsiaalteenustega. Toetuse arvestuse aluseks olevad eluasemekulude piirmäärad kehtestab Tallinna linn eraldi määrusega.
Taotlemine: kohapeal või posti teel linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas · Tähtaeg: hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Allikad: Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 16 · Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad § 1 · tallinn.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on inimeste iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada inimese ja perekonna materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 16 lg 1
üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse (sh laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse) kuni 12,00 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, kuid mitte rohkem kui 600 eurot kuus, millele lisandub kuni 75,00 eurot perekonna viienda ja iga järgneva liikme kohta kuus;
Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad § 1 p 1
Sotsiaal- ja majutusteenus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Resotsialiseerimisteenus
Teenus tagab toimetulekuraskustes inimesele majutuskoha koos vajaliku kõrvalabi ja juhendamisega, et säilitada või parandada tema igapäevast toimetulekut ja võimalusel suunata ta iseseisvasse ellu. Teenust saab inimene, kes sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline endale ja perele ise eluruumi tagama ning vajab igapäevaseks toimetulekuks regulaarset kõrvalabi vähemalt ühes eluvaldkonnas. Teenuse eest tasub inimene hinnakirja alusel. Kui inimene vajab füüsilisest tervisest tulenevalt püsivat kõrvalabi, õendusteenust ja hooldust, tasub ta eraldi sotsiaalmajutusüksuses kogu sissetuleku, mis ületab Statistikaameti avaldatud elatusmiinimumi mittetoidukulutuste maksumust (millest on maha arvestatud eluasemekulu komponent).
Taotlemine: kirjalik taotlus linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 171 · tallinn.ee
Määruse tekst
Sotsiaal- ja majutusteenuse eesmärk on tagada toimetulekuraskustes inimesele majutuskoht koos vajaliku kõrvalabi ja juhendamisega, et säilitada või parandada inimese igapäevast toimetulekut ning võimalusel suunata inimene iseseisvasse ellu.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 171 lg 1
Inimesele, kes vajab füüsilisest tervisest tulenevalt püsivat kõrvalabi, õendusteenust ja hooldust, osutatakse teenust eraldi sotsiaalmajutusüksuses. Sel juhul tuleb inimesel teenuse eest tasuda kogu sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra kohaselt arvesse minev sissetulek, mis ületab Statistikaameti avaldatud elatusmiinimumi mittetoidukulutuste maksumust, millest on maha arvestatud ka eluasemekulu komponent.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 171 lg 6
Teenused
Tugiisikuteenus
Mitterahaline toetus
Teenus toetab inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu olulisel määral kõrvalabi oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel. Täisealisel toetatakse iseseisvat toimetulekut juhendamise ja motiveerimise kaudu, last kasvataval inimesel aidatakse tagada lapse hooldamine ja turvaline keskkond, lapsel toetatakse arengut ja igapäevaelus toimetulekut. Teenuse saaja valib teenust vahetult osutava isiku ise.
Taotlemine: kohapeal, elukohajärgne linnaosavalitsus
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8 · tallinn.ee
Määruse tekst
Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Abi vajavale lapsele osutatava tugisikuteenuse puhul on abi korraldaja amet.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8 lg 1
Turvakoduteenus
Mitterahaline toetus
Teenus tagab ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi lapsele, kes vajab abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, ning täisealisele, kes on sattunud vaimse või füüsilise vägivalla ohvriks või ei saa muul viisil endale turvalist keskkonda tagada. Ajutise eluasemega tagatakse toitlustamine, voodikoht ning pesemis- ja pesupesemisvõimalus. Turvakodusse võib pöörduda inimene ise või teda võib sinna viia kolmas isik, sealhulgas politsei.
Taotlemine: kohapeal, last saab turvakodusse tuua lastekaitsetöötaja, politsei vm
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 9 · tallinn.ee
Määruse tekst
Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi:
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 9 lg 1
Ajutise eluasemega tagatakse toitlustamine, voodikoht, pesemis- ja pesupesemisvõimalus ning vajaduse korral korraldatakse hooldus- ja tervishoiuteenused.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 9 lg 3
Reklaam
Nõustamisteenused ja toimetulekuõpe
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Nõustamisteenused
Linn pakub tasuta majandamis-, võla-, psühholoogilist, õigus-, viipekeelset sotsiaal- ja kogemusnõustamist ning laste ja perede nõustamist, koolitust ja teraapiat, et toetada inimese või pere iseseisvat toimetulekut. Toimetulekunõustamise teenus toetab ebapiisavate sotsiaalsete oskustega inimese iseseisvat toimetulekut ühes või mitmes eluvaldkonnas (eluase, sotsiaalsed suhted, tervis, töö, vaba aeg, igapäevaelu toimingud) individuaalse tegevusplaani alusel. Toimetulekuõpe on mõeldud eelkõige pikaajalisele sotsiaaltoetuse saajale, kes vajab paremaid rahaga majandamise ja toiduvalmistamise oskusi, ning koosneb rahatarkuse loengust, individuaalsest majandamisnõustamisest ja toiduvalmistamise loengusarjast.
Taotlemine: pöördumine Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse nõustaja poole
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 10 · Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 101 · Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 102 · tallinn.ee
Määruse tekst
Nõustamisteenuste eesmärk on toetada inimese või pere iseseisvat toimetulekut. Abi vajavale lapsele osutatava nõustamisteenuse puhul on abi korraldaja amet.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 10 lg 1
Toimetulekunõustamise teenuse eesmärk on toetada ebapiisavate sotsiaalsete oskustega inimese iseseisvat toimetulekut, ennetades toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist, ning soodustada inimese sotsiaalteenustelt iseseisvamasse ellu liikumist.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 101 lg 1
Toimetulekuõpe on mõeldud ennekõike pikaajalisele sotsiaaltoetuse saajale, kes vajab paremaid rahaga majandamise ja toiduvalmistamise teadmisi ja oskusi.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 102 lg 2
Varjupaigateenus
Mitterahaline toetus
Teenus tagab ajutise ööbimiskoha täisealisele inimesele, kes ei ole võimeline seda endale ise tagama. Piiritletud kellaaegadel (vähemalt 12 tundi) osutatava teenuse korral tagatakse voodikoht, pesemisvõimalus ja sotsiaalnõustamine; ööpäevaringset teenust osutatakse eelkõige terviseprobleemidega inimestele koos toitlustamise ja vajadusel hooldusega; vältimatu abina tagatakse erakorraline ööpäevaringne majutus sotsiaalmajutusüksuses inimesele, kelle eluase on ootamatult kasutuskõlbmatuks muutunud või hävinud.
Taotlemine: kohapeal (öömaja Merelahe tee 4 / Suur-Sõjamäe 6a, varjupaik Kauge tn 4)
Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 16 · tallinn.ee
Määruse tekst
Varjupaigateenuse eesmärk on tagada ajutine ööbimiskoht täisealisele inimesele, kes ei ole võimeline seda endale ise tagama.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 16 lg 1
Sotsiaaleluruumi kasutusse andmine
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Sotsiaaleluruum
Sotsiaaleluruum antakse kasutusse isikule sotsiaalhoolekande seaduse ja linna õigusaktide alusel eluruumi tagamise teenuse osutamiseks — selle otsustab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Sotsiaaleluruumi üürilepingule ei kohaldata mitut üürnikku kaitsvat võlaõigusseaduse regulatsiooni (nt lepingu ülesütlemise piirangud), mis tavalisele üürilepingule kohalduksid. Munitsipaal- ja sotsiaalmajade eluruumide üür on aadressi järgi 0,73–6,25 eurot ruutmeetri kohta kuus (kehtib alates 1. jaanuarist 2024); lisateenuste tasu kehtestab linnavalitsus eraldi.
Taotlemine: kohapeal, otsustab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Allikad: Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 10 · Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 12 · Munitsipaal- ja sotsiaalmajades asuvate eluruumide üüri suuruse kinnitamine (Linnavaraameti käskkiri nr T-12-1/23/65) · tallinn.ee
Määruse tekst
Sotsiaaleluruumi kasutusse andmise otsustab sotsiaal- ja tervishoiuamet linna õigusaktide alusel.
Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 10
Sotsiaaleluruumi üürilepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punkti 4 alusel võlaõigusseaduse §-des 285, 286, 288–291, 297, 298, 301–308, 310–312, 314 ja 318–324, § 325 lõigetes 3 ja 4, §-des 326–333 ning § 334 lõikes 3 sätestatut.
Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord § 12
Suurendada munitsipaal- ja sotsiaalmajades asuvate eluruumide üüri 20% võrra alates 01. jaanuarist 2024.
käskkiri T-12-1/23/65 p 1
2.29 Paagi tn 10 0,61 0,73
käskkiri T-12-1/23/65 p 2
2.31 Uuslinna 3a 5,21 6,25
käskkiri T-12-1/23/65 p 2
Tallinna toetused
Reklaam