Määr.Otsing

Märjamaa valla lastetoetused

Raplamaa omavalitsuste seas on Märjamaa valla sünnitoetus (800 € ühekordselt) suurim ja puudega lapse hooldajatoetus (60 € kuus) teine väikseim.

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Sünnitoetus

320 €ühekordselt

Maksja: Riik

Riik maksab lapse sünni korral ühele vanemale ühekordselt 320 eurot iga lapse kohta, kaksikute eest seega kokku 640 eurot. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral on toetus 1000 eurot iga lapse kohta. Toetust makstakse ka surnult sündinud lapse eest. Lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem saab toetust, kui sama lapse eest ei ole seda varem makstud. Pärast sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul ja tavaliselt makstakse see välja sünnile järgneva kuu 8. kuupäeval.

320 €
iga sündinud lapse kohta
1000 €
iga sündinud lapse kohta kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Võrdlus: sünnitoetus valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)

Allikad: Perehüvitiste seadus § 22 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.

§ 22 lg 1

Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.

§ 22 lg 2

Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

§ 22 lg 3

Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.

§ 22 lg 4

Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

§ 22 lg 5

Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 28 lg 3

Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.

§ 28 lg 4

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Sünnitoetus

800 €ühekordselt

Kahes osas makstav ühekordne toetus lapse ühele vanemale, tingimusel et lapse elukoht rahvastikuregistris on Märjamaa vallas ning vähemalt ühe vanema elukoht oli seal vähemalt aasta vahetult enne lapse sündi. Teine osa makstakse proaktiivselt pärast lapse aastaseks saamist, kui laps ja vähemalt üks vanem on katkematult olnud valla elanikud sünnist kuni aastaseks saamiseni. Kui vanem(ad) ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse toetus lapse eestkostjale või tegelikule hooldajale. Taotlus tuleb esitada 3 kuu jooksul õiguse tekkimisest. Lapse sünni tähistamiseks korraldatakse ka vallavanema vastuvõtt, kus lapsele kingitakse valla vapi kujutisega hõbelusikas.

500 €
esimene osa, lapse sünni registreerimisel
300 €
teine osa, lapse aastaseks saamisel (proaktiivselt, kui esimene osa on saadud)

Taotlemine: avaldus SPOKU iseteeninduses, paberil vallamajas või digiallkirjastatult e-postiga · Tähtaeg: 3 kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest

Võrdlus: sünnitoetus teistes valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 1 p 1 () · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 90 lg 1; § 91 lg 3; § 93 () · marjamaa.ee

Määruse tekst
sünnitoetus – esimene osa 500 eurot lapse kohta sünni registreerimisel ja teine osa 300 eurot lapse kohta lapse aastaseks saamisel;

Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 1 p 1

esimene osa makstakse lapse ühele vanemale tingimusel, et lapse elukoht rahvastikuregistris on Märjamaa vallas ning vähemalt ühe vanema elukoht lapse sünnihetkel on rahvastikuregistri andmetel Märjamaa vallas vähemalt üks aasta vahetult enne lapse sündi; … teine osa makstakse välja pärast lapse ühe aastaseks saamist proaktiivselt, tingimusel, et laps ja vähemalt üks vanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Märjamaa valla elanikud alates lapse sünnist kuni aastaseks saamiseni

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 90 lg 1

Ranitsatoetus

400 €ühekordselt

Ühekordne toetus lapse 1. klassi astumisega kaasnevate kulude katmiseks. Makstakse vanemale, kelle esmakordselt 1. klassi minev laps ja vanem ise on hiljemalt jooksva aasta 1. augusti seisuga rahvastikuregistris Märjamaa valla elanikud. Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse toetus lapse eestkostjale või tegelikule hooldajale. Taotlus tuleb esitada 1. augustist kuni 30. septembrini kooliaasta alguses.

Taotlemine: avaldus SPOKU iseteeninduses, paberil vallamajas või digiallkirjastatult e-postiga · Tähtaeg: 1. augustist kuni 30. septembrini

Võrdlus: ranitsatoetus teistes valdades ja linnades (32–500 € ühekordselt)

Allikad: Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 1 p 2 () · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 95 lg 1; § 96 lg 3 () · marjamaa.ee

Määruse tekst
ranitsatoetus 400 eurot lapse kohta;

Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 1 p 2

Ranitsatoetust makstakse vanemale, kes ise ja kelle esmakordselt üldhariduskooli 1. klassi minev laps on hiljemalt jooksva aasata 1. augusti seisuga registreeritud Eesti rahvastikuregistris Märjamaa valla elanikuks. … Taotlus ranitsatoetuse saamiseks tuleb esitada lapse üldhariduskooli 1. klassi astumise aastal ajavahemikul 1. augustist kuni 30. septembrini.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 95 lg 1; § 96 lg 3

Reklaam

Hooldajatoetus

60 €kuus

Toetuse liik: Puudega lapse hooldajatoetus

Perioodiline igakuine toetus puudega isiku hooldajale, makstakse iga kuu 25. kuupäevaks. Täisealise hooldatava puhul õigus toetusele, kui hooldajale ei maksta töötutoetust ja kas (a) hooldataval puudub ülalpidamiskohustuslane või see isik ei suuda kohustust täita, või (b) hooldaja ei saa abivajaduse tõttu tööle asuda. 3–18-aastase suure hooldus- ja abivajadusega lapse hooldajale (vanem, eestkostja või perekonnas hooldaja), kui hooldamise tõttu ei saa töötada ja abivajadust ei ole võimalik katta teiste teenustega. Õigus tekib taotlusele järgneva kuu 1. kuupäevast ja kestab kehtiva puudeastme ekspertiisiotsuseni; lõppemisel makstakse jooksva kuu eest täismahus. Antakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga.

60 €
3–18-aastase suure hooldus- ja abivajadusega lapse hooldamise eest (ühe hooldatava eest)

Võrdlus: puudega lapse hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–210 € kuus)

Allikad: Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 3 lg 3 () · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 125 lg 1, lg 2, lg 6 ()

Määruse tekst
Hooldajatoetuse määrad on järgmised: 1) suure hooldusvajadusega täisealise isiku hooldajale 30 eurot ühe hooldatava eest kalendrikuus; 2) ulatusliku hooldusvajadusega täisealise isiku hooldajale 50 eurot ühe hooldatava eest kalendrikuus; 3) 3-aastase kuni 18-aastase suure hooldus- ja abivajadusega lapse hooldamise eest 60 eurot ühe hooldatava eest kalendrikuus.

Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 3 lg 3

Hooldajatoetust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest: 1) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole … võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma; 2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda. … Hooldajatoetust makstakse iga kuu 25. kuupäevaks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 125 lg 1, lg 2, lg 6

Asendushooldusel oleva lapse isiklike kulude kate

240 €kuus

Toetuse liik: Asendushooldusteenus

Asendushooldusteenusel (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) oleva lapse isiklike kulude katteks tehtav kulutus Märjamaa valla eelarvest, keskmiselt 240 eurot kuus ja vähemalt 2880 eurot aastas. Summa fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ja kantakse kokkulepitud arvelduskontole. Ametiasutus peab selle üle eraldi arvestust.

2880 €
aastas kokku vähemalt

Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 76 lg 4-5 ()

Järelhooldusel oleva isiku isiklike kulude kate

240 €kuus

Toetuse liik: Järelhooldusteenus

Asendushoolduselt või eestkostelt lahkunud, järelhooldusteenusel oleva isiku (sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lg 1 nimetatud täisealine isik, või valla otsusel lg 2 nimetatud isik) isiklike kulude katteks tehtav kulutus Märjamaa valla eelarvest, keskmiselt 240 eurot kuus ja vähemalt 2880 eurot aastas — sama määr kui asendushooldusel oleva lapse puhul.

2880 €
aastas kokku vähemalt

Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 80; § 83 lg 1 ()

Määruse tekst
Järelhooldusteenuse korraldamisel teenuse osutaja kaudu tasutakse teenuse osutajale Märjamaa valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest. Järelhooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et isikule peab isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 80; § 83 lg 1

Huvihariduse ja huvitegevuse transporditoetus

kuni75 €kuus

Toetuse liik: Huvitegevuse sõidukulu hüvitis

Kui noore elukoht ja huvialaga tegelemise koht on erinevad ja kaugus üle kolme kilomeetri, hüvitatakse Märjamaa valla noore transpordikulu huviharidusse või huvitegevusse — ka teise kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvasse huvikooli või huviringi. Hüvitis on kuni 75 eurot noore kohta kuus, arvestusega 15 senti kilomeetri kohta lühimat teekonda mööda. Taotlus esitatakse neli korda aastas: hiljemalt 5. aprilliks, 5. juuliks, 5. oktoobriks ja 20. detsembriks.

Taotlemine: vormikohane taotlus vallavalitsusele · Tähtaeg: 5. aprilliks, 5. juuliks, 5. oktoobriks ja 20. detsembriks

Allikad: Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 8–9 · marjamaa.ee

Määruse tekst
Transporditoetust makstakse, kui noore elukoht ja huvialaga tegelemise koht on erinevad ja huvialaga tegelemise koht on kaugemal kui kolm (3) kilomeetrit. Transporditoetus määratakse ka juhul, kui noor käib huvikoolis või huviringis teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 8 lg 1

Toetust makstakse kuni 75 eurot ühe noore kohta kuus arvestusega 15 senti/km kohta. Teepikkus leitakse kaardirakenduse abil mööda lühimat teed elukohast huvitegevuse või huvihariduse osutamise asukohani.

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 8 lg 4

Transporditoetust taotleb alaealise õpilase seaduslik esindaja või 18-19 aastane täisealine noor, kes esitab ametiasutusele vormikohase taotluse 4 (neli) korda aastas: hiljemalt 5. aprilliks, 5. juuliks, 5. oktoobriks ja 20. detsembriks.

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 9 lg 1

Reklaam

Õppuri toetus

kuni500 €aastas

Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

Lapsevanemale hüvitatakse huvihariduses või huvitegevuses osaleva noore osalemine võistlusel, turniiril või konkursil, kuni 500 eurot noore kohta eelarveaastas kokku.

Taotlemine: lapsevanema taotlus vallavalitsusele

Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)

Allikad: Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 91–93 · marjamaa.ee

Määruse tekst
Õppuri toetust makstakse lapsevanemale taotluse alusel konkreetsete kulude katmiseks, mis on seotud noore osalemisega võistlusel, turniiril või konkursil.

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 91 lg 1

Õppuri toetuse maksimaalne määr ühe noore kohta eelarveaastas kokku on 500 eurot.

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 91 lg 2

Õppuri toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem ametiasutusele taotluse vastavalt kinnitatud vormile (lisa 5).

Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord § 92 lg 1

Õpilaste tunnustamine

kuni300 €ühekordselt

Märjamaa valla elanikuna rahvastikuregistrisse kantud üldhariduskoolide ja Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli lõpetajaid ning õpilasi tunnustatakse ühekordse toetusega: gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamine 300 eurot, hõbemedaliga 200 eurot, põhikooli 9. klassi lõpetamine kiitusega 150 eurot, muusika- ja kunstikooli lõpetamine kiitusega 150 eurot. Rahvusvahelisel olümpiaadil või konkursil I-III koha eest makstakse kuni 150 eurot, vabariiklikul olümpiaadil või konkursil I-III koha eest kuni 100 eurot.

300 €
gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga
200 €
gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga
150 €
põhikooli 9. klassi lõpetamine kiitusega
150 €
muusika- ja kunstikooli lõpetamine kiitusega
150 €
I-III koht rahvusvahelisel olümpiaadil või konkursil
100 €
I-III koht vabariiklikul olümpiaadil või konkursil

Taotlemine: tunnustatud õpilane esitab väljamaksmiseks oma andmed

Võrdlus: õpilaste tunnustamine teistes valdades ja linnades (80–600 € ühekordselt)

Allikas: Õpilaste tunnustamise kord § 2

Määruse tekst
Määrusega kehtestatakse Märjamaa valla eelarvest iga õppeaasta 31. mai seisuga Märjamaa valla elanikena Eesti rahvastikuregistrisse kantud üldhariduskoolide ja Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli (edaspidi kool või koolid) lõpetajate ja koolides õppivate õpilaste tunnustamise kord ja määrad.

Õpilaste tunnustamise kord § 1 lg 1

Vallavalitsus tunnustab kiitusega või medaliga koolide lõpetajaid järgnevalt: 1) gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga 300 eurot; 2) gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga 200 eurot; 3) põhikooli 9. klassi lõpetamine kiitusega 150 eurot; 4) muusika- ja kunstikooli lõpetamine kiitusega 150 eurot.

Õpilaste tunnustamise kord § 2 lg 1

Vallavalitsus tunnustab koolide õpilasi väljapaistva saavutuse eest rahvusvahelisel või vabariiklikul olümpiaadil või konkursil järgmiselt: 1) I-III koht rahvusvahelisel olümpiaadil või konkursil kuni 150 eurot; 2) I-III koht vabariiklikul olümpiaadil või konkursil kuni 100 eurot.

Õpilaste tunnustamise kord § 2 lg 2

Tunnustatud õpilane või tema seaduslik esindaja esitab toetuse väljamaksmiseks järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, arvelduskonto number (kui alaealisel õpilasel puudub arvelduskonto, siis seadusliku esindaja arvelduskonto number).

Õpilaste tunnustamise kord § 4 lg 1

Lasterikaste perede kodutoetus

kuni12 000 €ühekordselt

Maksja: Riik

Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.

12 000 €
esmakordsel taotlemisel
6000 €
kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee

Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.

§ 1

taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.

§ 2 p 7

laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;

§ 2 p 3

leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;

§ 2 p 4

Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.

§ 3

Omandada võib ühe eluruumi.

§ 4 lg 3

Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 2

Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

§ 5 lg 3

Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.

§ 6 lg 2

Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.

§ 7 lg 1

Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.

§ 7 lg 2

12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;

§ 7 lg 3 p 1

6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.

§ 7 lg 3 p 2

Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.

§ 8 lg 1

Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.

§ 8 lg 2

Toetust antakse voorupõhiselt.

§ 9 lg 1

Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 9 lg 2

Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

§ 9 lg 3

Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.

§ 9 lg 4

Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.

§ 10 lg 6

Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

§ 10 lg 10

Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.

§ 10 lg 13

Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.

§ 10 lg 15

EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.

§ 17 lg 1

Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.

§ 21 lg 1

EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.

§ 21 lg 4

kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;

§ 26 lg 2 p 6

Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.

§ 28 lg 3

Lapsetoetus

80 €kuus

Maksja: Riik

Lapsetoetust makstakse iga lapse kohta sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest jätkub toetus ka pärast 19-aastaseks saamist selle õppeaasta lõpuni. Pere esimese ja teise lapse eest on toetus 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus. Lapsi loetakse peres koos kasvavate toetust saavate laste järgi, mitte tingimata sünnijärjekorras. Toetust saab last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet toetuse pakkumuse. Kui taotlus esitatakse hiljem kui kuue kuu jooksul, makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

80 €
pere esimese ja teise lapse kohta
100 €
pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Ülevaade: lapsetoetus Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 17 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

§ 17 lg 1

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 17 lg 2

Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

§ 17 lg 3

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

§ 26 lg 1

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

§ 26 lg 2

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lasterikka pere toetus

450 €kuus

Maksja: Riik

Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. Kolme kuni kuue lapsega pere saab 450 eurot kuus, seitsme või enama lapsega pere 650 eurot kuus. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja, samuti last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Eraldi taotlust ei esitata: toetus määratakse lapsetoetuse alusel. Kui lapsed on kahe toetuse saaja vahel jagatud, vahetatakse toetuse saaja enne kolmanda lapse sündi, et kolmas laps arvestataks kolmandana.

450 €
kolme kuni kuut last kasvatav pere
650 €
seitset või enamat last kasvatav pere

Taotlemine: automaatselt lapsetoetuse alusel, eraldi taotlust ei esitata

Allikad: Perehüvitiste seadus § 21 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 21 lg 1

Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.

§ 21 lg 2

Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.

§ 21 lg 3

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

§ 26 lg 1

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.

§ 26 lg 2

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

1000 €kuus

Toetuse liik: Mitmike toetus

Maksja: Riik

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike perele makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja. Pärast laste sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Sünnitoetust makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral eraldi, 1000 eurot iga lapse kohta.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast laste sünni registreerimist

Allikad: Perehüvitiste seadus § 21¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.

§ 21¹ lg 1

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.

§ 21¹ lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

§ 31

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Eestkostetava lapse toetus

240 €kuus

Toetuse liik: Eestkostetava toetus

Maksja: Riik

Toetust makstakse lapsele, kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja, sest vanemad ei kasvata last ega hoolitse tema eest. Toetus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta. Õigus tekib päeval, mil eestkoste kohtumäärus tehakse teatavaks, ja maksmine lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb lapse 18-aastaseks saamisega ja laps õpib edasi, makstakse toetust selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks. Peredele, kuhu laps on antud hooldamisele omavalitsuse ja pere vahelise lepingu alusel, seda toetust ei maksta. Hiljem kui kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus · Tähtaeg: hilisemal taotlemisel tagantjärele kuni kuue kalendrikuu eest, mis eelnevad taotluse esitamise kuule

Allikad: Perehüvitiste seadus § 20 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.

§ 20 lg 1

Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

§ 20 lg 2

Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 20 lg 3

Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.

§ 20 lg 4

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lapsendamistoetus

320 €ühekordselt

Maksja: Riik

Lapsendajale makstakse iga lapsendatud lapse kohta ühekordselt 320 eurot. Toetust ei saa lapsendaja, kellest laps põlvneb, ega lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Toetust ei maksta ka siis, kui perele on sama lapse eest juba sünnitoetust makstud. Õigus tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ja toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus

Allikad: Perehüvitiste seadus § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

§ 23 lg 1

Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.

§ 23 lg 2

Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

§ 23 lg 3

Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 28 lg 3

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 8 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Ajateenija lapse toetus

900 €kuus

Maksja: Riik

Ajateenistuses või asendusteenistuses oleva vanema alaealisele lapsele makstakse 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni teenistuse lõpuni. Sama õigus on alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Taotlusele lisatakse Kaitseressursside Ameti tõend teenistusse asumise kohta.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus või e-post, koos Kaitseressursside Ameti väljastatud ajateenistusse asumise tõendiga

Allikad: Kaitseväeteenistuse seadus § 54 lg 11–13, § 64 lg 5–5² · Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.

§ 54 lg 11

Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

§ 54 lg 13

Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.

§ 64 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

§ 64 lg 5²

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus on 900 eurot kuus.

§ 5 lg 1

Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed.

§ 5 lg 2

Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse väljamaksmisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut.

§ 5 lg 3

andmed isiku Eestis aja- või asendusteenistuses viibimise ning teenistuse eeldatava kestuse kohta;

§ 3 lg 5 p 11

Kohtumenetlusaegne elatisabi

200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa elatist ja kelle jaoks on kohtult elatist nõutud. Elatisabi on 200 eurot kuus iga lapse kohta 150 päeva jooksul alates kohtu makseettepaneku määrusest või hagi tagamise määrusest. Õigus on Eestis elaval alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotluse esitab lapse seaduslik esindaja või täisealine laps 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.

Taotlemine: riigiportaal eesti.ee (kiireim), digiallkirjastatud e-post, klienditeenindus või post · Tähtaeg: 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest

Allikad: Perehüvitiste seadus § 49 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal

§ 47

Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.

§ 49 lg 1

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus

§ 49 lg 2

Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

§ 49 lg 3

Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.

§ 49 lg 4

Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 51 lg 1

Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.

§ 52 lg 1

Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.

§ 52 lg 2

Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest.

§ 53 lg 1

Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile

§ 57 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Täitemenetlusaegne elatisabi

kuni200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa kohtu väljamõistetud elatist ja kelle elatise sissenõudmiseks käib täitemenetlus. Elatisabi on 200 euro ja võlgniku kuus makstud elatise vahe, kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ega rohkem kui kohtu määratud elatis. Elatisabi makstakse, kui täitemenetlus on kestnud ühe kuu ja on tekkinud võlgnevus. Õigus on alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotlus esitatakse kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.

Taotlemine: taotlus kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega

Allikad: Perehüvitiste seadus § 50 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

§ 50 lg 1

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.

§ 50 lg 2

Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus.

§ 50 lg 3

Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.

§ 50 lg 4

Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.

§ 50 lg 5

Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

§ 51 lg 2

Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

§ 52 lg 5

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.

§ 53 lg 2

Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.

§ 57 lg 2

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Pankrotimenetlusaegne elatisabi

kuni200 €kuus

Toetuse liik: Elatisabi

Maksja: Riik

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle elatist maksma kohustatud vanem on pankrotis, alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni, tagasiulatuvalt ka ajast, mil täitemenetlus oli pankrotiavalduse tõttu peatatud. Elatisabi on kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ja see arvutatakse samamoodi nagu täitemenetluse ajal. Kõiki elatisabi liike kokku makstakse ühel kuul kõige rohkem 200 eurot. Kui lapsele on viimase 12 kuu jooksul elatisabi makstud, teeb Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse ise; muidu esitatakse taotlus kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, vabas vormis taotlus

Allikad: Perehüvitiste seadus § 50¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.

§ 48 lg 2

Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.

§ 50¹ lg 1

Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.

§ 50¹ lg 2

Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.

§ 50¹ lg 3

Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.

§ 50¹ lg 4

Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.

§ 51 lg 5

Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.

§ 51 lg 6

Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 52 lg 1¹

Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.

§ 52 lg 2

Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.

§ 57 lg 1¹

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Puudega lapse toetus

270 €kuus

Maksja: Riik

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.

270 €
sügava puudega laps
180 €
raske puudega laps
139 €
keskmise puudega laps

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 6 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Harvikhaigusega lapse toetus

180 €kuus

Maksja: Riik

Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.

§ 6 lg 1¹

raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;

§ 6 lg 5 p 2

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.

§ 6 lg 6

Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.

§ 13¹ p 11

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega vanema toetus

19,18 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.

§ 9

Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 9

Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.

§ 4 p 1

õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;

§ 4 p 2

perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;

§ 4 p 3

teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

§ 4 p 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Üksikvanema lapse toetus

100 €kuus

Maksja: Riik

Üksikvanema lapse toetust makstakse 100 eurot kuus lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse lapse sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest kuni selle õppeaasta lõpuni. Maksmine lõpeb, kui isadus tuvastatakse, lapsele lisandub teine vanem lapsendamise kaudu, vanema tagaotsimine lõpetatakse või sama vanema eest hakatakse maksma toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud taotluse esitamise kuule eelnenud ajast

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

§ 19 lg 1

Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

§ 19 lg 2

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.

§ 19 lg 3

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.

§ 17 lg 1

Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 17 lg 2

Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.

§ 4 lg 2

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul.

§ 12 lg 4

Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust.

§ 12 lg 7

Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.

§ 14 lg 3

Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 2

Toitjakaotustoetus

347,82 €kuus

Maksja: Riik

Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud

Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

§ 19¹ lg 1

Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

§ 19¹ lg 2

Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

§ 19¹ lg 4

Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.

§ 19¹ lg 5

Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 19¹ lg 6

Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

§ 19¹ lg 8

Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.

§ 19¹ lg 9

Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:

§ 25 lg 1

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.

§ 28 lg 2

Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.

§ 28 lg 5

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.

§ 12 lg 1

Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

§ 14 lg 5

Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale

15 €kuus

Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus

Maksja: Riik

Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.

Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega

Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135

Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

§ 135 lg 1

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

§ 131 lg 8

Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.

§ 135 lg 2

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.

§ 135 lg 3

Kulude hüvitamine

Toetus koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks

kuni100%kuus

Toetuse liik: Koolilõuna toetus

Toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele, kes kasvatab lasteaias käivat last, makstav perioodiline toetus lasteaia toitlustus-, koha- ja õppetasu katteks — kuni 100% teenuse hinnast. Suurus sõltub isiku/pere toimetulekuvõimest ja elukondlikest vajadustest; antakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga, taotleja soovil võib maksta lasteasutuse pidajale.

Allikad: Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 3 lg 1 () · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 120 ()

Määruse tekst
Koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks makstakse toetust kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku ja tema perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 3 lg 1

Koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks makstav toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele, kes kasvatab lasteaias käivat last.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 120

Toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks

kuni100%kuus

Toetuse liik: Õpilaskodu ja pikapäevarühma toetus

Toimetulekuraskustesse sattunud peredele õpilaskodus elava õpilase üüri ja kommunaalkulude tasumiseks makstav perioodiline toetus — kuni 100% teenuse hinnast, sõltuvalt pere toimetulekuvõimest ja elukondlikest vajadustest.

Allikad: Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 3 lg 2 () · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 122 ()

Määruse tekst
Õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks makstakse toetust kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku ja tema perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 3 lg 2

Toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud peredele õpilase õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks makstav perioodiline toetus.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 122

Reklaam

Tugiisikuteenuse tasuta kasutamine

100%ühekordselt

Toetuse liik: Tugiisikuteenus

Tugiisikuteenus (sh last kasvatavale isikule peretööteenus) on teenuse saajale täies ulatuses tasuta; ametiasutus tasub teenuse osutajale kokkuleppe või hinnakirja alusel.

Taotlemine: vormivaba avaldus kohapeal sotsiaalosakonnas (eelneval registreerimisel) või digiallkirjastatult e-postiga

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 29 lg 1-2 () · marjamaa.ee

Lasteaia osalustasu soodustus mitme lapse peredele

kuni100%kuus

Toetuse liik: Lasteaia osalustasu soodustus

Osalustasu lasteaias käiva lapse eest on 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus. Kui peres käib Märjamaa valla lasteaias kaks last ja nii vanema kui laste elukoht rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vald, vabastatakse vanem osalustasu maksmisest teise lapse eest 50% ulatuses. Kui peres käib kolm või enam last, vabastatakse vanem osalustasu maksmisest kolmanda ja iga järgneva lapse eest täielikult. Vabastuse saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele avaldus, milles on nimetatud laste nimed ja isikukoodid.

50 €
pere teine laps, kes käib Märjamaa valla lasteaias
100 €
pere kolmas ja iga järgnev laps, kes käib Märjamaa valla lasteaias

Taotlemine: avaldus vallavalitsusele

Allikad: Vanemate omaosalus Märjamaa valla lasteaedades § 2 lg 4–6 · marjamaa.ee

Määruse tekst
Osalustasu lasteaias käiva lapse eest ühes kuus on 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Vanemate omaosalus Märjamaa valla lasteaedades § 2 lg 1

Vanem vabastatakse osalustasu maksmisest teise lapse eest 50% ulatuses alljärgnevatel tingimustel: 1) peres on kaks last, kes käivad Märjamaa valla lasteaias ja 2) nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Märjamaa vald.

Vanemate omaosalus Märjamaa valla lasteaedades § 2 lg 4

Vanem vabastatakse osalustasu maksmisest kolmanda või enama lapse eest 100% ulatuses alljärgnevatel tingimustel: 1) peres on kolm või enam last, kes käivad Märjamaa valla lasteaias ja 2) nii vanema kui ka laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Märjamaa vald.

Vanemate omaosalus Märjamaa valla lasteaedades § 2 lg 5

Vanem esitab osalustasu maksmisest vabastuse saamiseks Märjamaa Vallavalitsusele avalduse, milles on nimetatud laste nimed ja isikukoodid.

Vanemate omaosalus Märjamaa valla lasteaedades § 2 lg 6

Õppekoha tegevuskulu tasumine teises omavalitsuses

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetus

Kui Märjamaa vallas ei ole lapsele võimalik pakkuda kohta soovitud lasteaias, laps vajab erivajadusest tulenevalt teenust, mida Märjamaa valla lasteaiad ei paku, laps elab valla äärealal ja lähim sobiv lasteaed on teises omavalitsuses, või muul objektiivsel põhjusel, tasub Märjamaa vald lapse õppekoha tegevuskulu teise kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvas lasteaias või lastehoius, kui omavalitsused on selles halduslepingu või haldusaktiga kokku leppinud.

Taotlemine: taotlus vallavalitsusele

Allikad: Õppekoha tegevuskulu tasumine väljaspool Märjamaa valda lasteaias või lastehoius käiva lapse eest § 2 · marjamaa.ee

Määruse tekst
Lapse seaduslikul esindajal (edaspidi lapsevanemal) on õigustaotleda lasteaia- või lastehoiukohta teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, kui:

Õppekoha tegevuskulu tasumine väljaspool Märjamaa valda lasteaias või lastehoius käiva lapse eest § 2 lg 2

Märjamaa vallas ei ole võimalik lapsele pakkuda lasteaiakohta lapsevanema poolt soovitud lasteaias (Kivi-Vigala Põhikooli lasteaiarühmas, Laukna Lasteaias Linnupesa, Valgu Põhikooli lasteaiarühmas, Vana-Vigala Lasteaias, Kasti-Orgita Lasteaia Kasti majas, Varbola Lasteaed-Algkooli lasteaiarühmas) ning lapsevanem ei soovi kasutada asendusena kohta teises Märjamaa valla lasteaias.

Õppekoha tegevuskulu tasumine väljaspool Märjamaa valda lasteaias või lastehoius käiva lapse eest § 2 lg 2 p 1

lapse erivajadusest tulenevalt vajab laps kohta erivajadust toetava teenusega lasteaias ja seda teenust ei pakuta Märjamaa valla lasteaias;

Õppekoha tegevuskulu tasumine väljaspool Märjamaa valda lasteaias või lastehoius käiva lapse eest § 2 lg 2 p 2

lapse elukoht on Märjamaa valla äärealal ning lapse elukohale lähim sobiv lasteaed või -hoid asub teise kohaliku omavalitsuse territooriumil;

Õppekoha tegevuskulu tasumine väljaspool Märjamaa valda lasteaias või lastehoius käiva lapse eest § 2 lg 2 p 3

Teise kohaliku omavalitsuse territooriumil lasteaia- või lastehoiukohta kasutava lapse õppekoha tegevuskulude tasumiseks sõlmib Märjamaa vald teise omavalitsusega halduslepingu või annab välja vastava haldusakti.

Õppekoha tegevuskulu tasumine väljaspool Märjamaa valda lasteaias või lastehoius käiva lapse eest § 2 lg 4

Lapsevanem, kes soovib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjusel teise omavalitsuse lasteaia- või lastehoiukohta, esitab vastava taotluse Märjamaa Vallavalitsusele,

Õppekoha tegevuskulu tasumine väljaspool Märjamaa valda lasteaias või lastehoius käiva lapse eest § 2 lg 3

Muusika- ja Kunstikooli õppetasu soodustus

kuni50%kuus

Toetuse liik: Huvikooli õppetasu soodustus

Kui perest õpib Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis kaks või enam last ja laste ning vähemalt ühe vanema elukoht rahvastikuregistris on Märjamaa vald, tasub pere teise lapse eest õppetasu 75% kuutasu määrast (25% soodustus) ja kolmanda ning iga järgneva lapse eest 50% kuutasu määrast (50% soodustus).

25 €
pere teine laps, kes õpib Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis
50 €
pere kolmas ja iga järgnev laps, kes õpib Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis

Allikas: Õppetasu Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis § 4

Määruse tekst
Pere, kust õpib Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis kaks või enam last ning kui laste ja vähemalt ühe vanema elukoht rahvastikuregistris on Märjamaa vald tasub: 1) pere teise lapse eest õppetasu 75% kuutasu määrast; 2) pere kolmanda ja iga järgneva lapse eest õppetasu 50% kuutasu määrast.

Õppetasu Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis § 4 lg 1

Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamine

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Koolitranspordi toetus

Maksja: Riik

Riigikooli või riigi kutseõppeasutuse õpilasele, kelle elukoht ei ole kooliga samas asulas, hüvitatakse sõidukulud. Iga päev koolis käivale õpilasele hüvitatakse üks edasi-tagasi sõit päevas, õpilaskodus elavale üks sõit nädalas ning sõidud riigipühadeks ja koolivaheajaks. Hüvitist taotleb õpilane või tema vanem koolilt koos sõidudokumentidega.

Taotlemine: avaldus koolile koos sõidudokumentidega

Allikad: Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus · Kutseõppeasutuse seadus § 43 · hm.ee

Määruse tekst
Käesolevas määruses kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis (edaspidi õppeasutus) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) ühistranspordi sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord.

§ 1

Õppeasutuse eelarves õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite piires võimaldatakse õppetöö perioodil ühistranspordi sõidusoodustusi õppeasutuse õpilastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht (edaspidi elukoht) ei ole õppeasutusega samas asulas ja kes õpivad:

§ 2 lg 1

Sõidukulude hüvitise saamiseks esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja õppeasutusele taotluse käesoleva määruse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud korras.

§ 2 lg 3

Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes omandab põhi- või üldkeskharidust või kutsekeskharidust, õpib teise või kolmanda taseme kutseõppes või läbib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.

§ 3 lg 1

Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes õpib neljanda või viienda taseme kutseõppes, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu kuni kaks korda kuus, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.

§ 3 lg 2

Iga õppepäev õppeasutusse ja tagasi elukohta sõitvale õpilasele hüvitatakse sõidukulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.

§ 3 lg 3

Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires.

§ 3 lg 5

Õppeasutus ei hüvita sõidukulu õpilasele, kes viibis akadeemilisel puhkusel või kes ei osalenud õppetöös päevadel, mille eest hüvitist taotleb.

§ 3 lg 6

Õpilase sõidukulud hüvitatakse õppeasutuse poolt avaliku või kommertsliini vedajaga või liiniveo korraldajaga sõlmitava lepingu alusel.

§ 4 lg 1

Kui õpilase elukoha ja õppeasutuse või õppekoha vaheline sõit ei ole õppeasutuse poolt sõlmitud lepinguga kaetud, hüvitatakse sõidukulud pileti alusel.

§ 4 lg 2

Käesoleva määruse rakendamiseks kehtestavad õppeasutused direktori või rektori käskkirjaga koolisisese sõitude hüvitamise korra, arvestades käesolevat korda ning õppeasutusele eraldatud eelarveliste vahendite suurust.

§ 5 lg 1

Haridus- ja teadusminister eraldab õppeasutuste taotluste alusel õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatavate vahendite eelarve õppeasutuste lõikes ning teostab järelevalvet õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle.

§ 5 lg 2

Õppeasutus võib kasutada kuni 3 protsenti õpilaste sõitude hüvitamiseks eraldatud summast käesoleva korra rakendamisega seotud kulude katteks.

§ 5 lg 3

sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

§ 43 lg 2 p 8

Õpilastransport ja sõidukulu hüvitamine

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Koolitranspordi toetus

Üldhariduskooli õpilasele, kes elab Märjamaa vallas, tagab vald tasuta sõidu kooli ja koju kas valla õpilasliiniga, avaliku bussiliiniga (tasuta sõidukaardiga) või muul mõistlikul viisil. Kui õpilasel ei ole võimalik õpilasliini kasutada, väljastatakse talle tasuta sõidukaart avalikule ühistranspordiliinile. Kui õpilase koolitee on pikem kui 3 km ja tal ei ole õpilasliini ega ühistransporti kasutada, hüvitatakse isikliku sõiduautoga tehtud sõidukulu 0,20 eurot kilomeetri kohta, üks edasi-tagasi sõit koolipäeva kohta. Väljaspool valda erandkorras õppivale õpilasele hüvitatakse sõit bussipiletite alusel.

Taotlemine: põhjendatud avaldus vallavalitsusele · Tähtaeg: eelmise kuu kohta järgmise kuu 15. kuupäevaks

Allikad: Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 2–6 · marjamaa.ee

Määruse tekst
Märjamaa vallas asuvate koolide õpilastele, kes õpivad elukohale lähimas koolis või logistiliselt perele sobivas koolis, tagab vald õpilastranspordi Märjamaa valla õpilasliinidega, avalike bussiliinidega (sõidukaardiga õpilastransport) või muul mõistlikul viisil.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 2 lg 1

Juhul, kui õpilasel ei ole võimalik kooli ja sealt tagasi sõita õpilasliiniga, antakse talle tasuta sõidu õigus (sõidukaart) avalikule ühistranspordiliinile.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 4 lg 1

Esmane sõidukaart väljastatakse tasuta.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 4 lg 4

Õpilase kooli ja koolist koju sõitmiseks tehtud kulu (edaspidi sõidukulu) hüvitatakse juhtumipõhiselt õpilase seadusandlikule esindajale, kui õpilase koolitee on pikem kui 3 km (õpilasliini või ühistranspordi peatuseni on enam kui 3 km) ning kellel ei ole võimalik kasutada Märjamaa valla õpilasliini või ühistransporti.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 5 lg 1

Kooskõlastuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele põhjendatud avalduse. Vallavalitsus vaatab avalduse läbi 14 päeva jooksul ning teeb otsuse kirjalikult taotlejale teatavaks.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 5 lg 3

Taotlejale hüvitatakse isikliku sõidukiga kooli ja koolist koju sõiduks tehtud kulu arvestusega 0,20 eurot ühe kilomeetri kohta.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 5 lg 5

Väljaspool valda õppivatele õpilastele hüvitatakse sõit kooli ja koju tagasi bussipiletite alusel: 1) juhul, kui õpilane õpib väljaspool elukohajärgset kooli nõustamiskomisjoni soovituse kohaselt ning sõidukulu ei hüvitata riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2, § 36 lõike 2 alusel kehtestatud korras; 2) muul põhjendatud juhul vallavalitsuse otsuse alusel.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 6 lg 2

Sõidukulude kompenseerimiseks esitab õpilane või lapsevanem ühe kuu originaalsõidupiletid järgmise kuu 15. kuupäevaks ametiasutusele.

Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord § 6 lg 3

Ema vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkuse ajal kuni 100 järjestikust päeva, millest kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele, saab hüvitist lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Töölepinguga töötavale emale saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse; füüsilisest isikust ettevõtja, juhatuse liige või võlaõigusliku lepinguga töötav ema annab ametile ise teada.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 35, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.

§ 35 lg 1

Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

§ 35 lg 3

Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.

§ 35 lg 6

Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 35 lg 7

Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

§ 37 lg 3

Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva.

§ 34 lg 7

Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.

§ 45 lg 4

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;

§ 39 lg 3 p 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Isa vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Isa vanemahüvitist makstakse isapuhkuse ajal 30 päeva. Hüvitist saab kasutada alates 30 päevast enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, hiljem see aegub. Samast soost vanemate puhul on õigus vanemal, kes ei ole lapse ema. Mitmike sünni korral makstakse isale täiendavat vanemahüvitist samas ulatuses. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Hüvitist saab planeerida Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses alates 30 päevast enne eeldatavat sünnikuupäeva.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, planeerimine või pakkumuse kinnitamine pärast lapse sündi

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 36, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal.

§ 36 lg 1

Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.

§ 36 lg 2

Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.

§ 36 lg 3

Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.

§ 36 lg 4

Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema.

§ 36 lg 5

Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

§ 36 lg 6

Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.

§ 34 lg 8

Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:

§ 46 lg 4

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.

§ 39 lg 3 p 2

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Jagatav vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada pärast ema või isa vanemahüvitist kordamööda või osaliselt koos, kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise päevi on 475; kui emal ei olnud enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, on neid 515. Ema, isa ja jagatava vanemahüvitise päevi on ühe lapse kohta kokku kuni 605, ja samal ajal saavad mõlemad vanemad hüvitist kuni 60 päeva. Kui vanemad on surnud või ei kasvata last, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal 545 päevaks. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Kui hüvitise saaja vahetub, esitab uus saaja taotluse senise saaja nõusolekuga.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 37, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 37 lg 1

Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.

§ 37 lg 2

Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.

§ 37 lg 3

Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 37 lg 4

Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.

§ 34 lg 9¹

Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.

§ 6 lg 1 (kordamööda)

Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.

§ 46¹ lg 1

Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.

§ 46 lg 2

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

§ 34 lg 2

teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.

§ 39 lg 3 p 2

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitis

100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus

Toetuse liik: Vanemahüvitis

Maksja: Riik

Lapsendaja või hoolduspere vanem, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele või lapsendajapuhkusele, saab lapsendaja vanemahüvitist 70 päeva. Päevad kasutatakse kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes lapsendab tema lapse, seda hüvitist ei saa. Kui perel on lapse eest õigus tavalisele vanemahüvitisele rohkem kui 70 päeva, lapsendaja vanemahüvitist ei maksta. Mõlemad vanemad võivad hüvitist saada samal ajal kuni 35 päeva. Hüvitis on 100% keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal kõige rohkem 3806,10 eurot kuus; kui maksustatud tulu ei olnud, on see 886 eurot kuus. Hüvitist ei määrata automaatselt: pere pöördub ise Sotsiaalkindlustusametisse.

Taotlemine: taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluses, infotelefoni, e-posti või klienditeeninduse kaudu · Tähtaeg: kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest

Ülevaade: vanemahüvitis Eestis

Allikad: Perehüvitiste seadus § 38, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane.

§ 38 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.

§ 38 lg 2

Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

§ 38 lg 3

Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.

§ 38 lg 4

Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.

§ 38 lg 5

Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.

§ 38 lg 6

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.

§ 33 lg 1

Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

§ 34 lg 1

Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.

§ 39 lg 4

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.

§ 39 lg 1

Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.

§ 39 lg 7

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.

§ 40 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.

§ 40 lg 4

Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

§ 41 lg 1

Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.

§ 41 lg 3

Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.

§ 2 lg 3

Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.

§ 42 lg 1

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

§ 1

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

§ 3

Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.

§ 46 lg 1

Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.

§ 46 lg 6

Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.

§ 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.

§ 5 lg 1

Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.

§ 3 lg 1

Vajaduspõhine

Toetus laste toimetuleku tagamiseks

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Lapse ühekordne vajaduspõhine toetus

Toimetulekuraskustesse sattunud perede laste heaolu parandamiseks makstav mitteperioodiline toetus, kahe eraldi piirmääraga kalendriaastas lapse kohta.

50 €
koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku ostmiseks (ühele lapsele)
160 €
huvitegevuse kulude hüvitamiseks (ühele lapsele)

Allikad: Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 2 lg 4 () · Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 112 ()

Määruse tekst
Laste toimetuleku tagamiseks makstavate toetuste piirmäärad on järgmised: 1) lastele koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku ostmiseks 50 eurot ühele lapsele kalendriaastas; 2) huvitegevuse kulude hüvitamiseks 160 eurot ühe lapsele kalendriaastas.

Sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad § 2 lg 4

Toetus laste toimetuleku tagamiseks on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud perede laste heaolu parandamiseks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 112

Asendushoolduperele makstav toetus

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Hoolduspere toetus

Igakuine toetus asendushoolduspere pidajale, vähemalt riikliku sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud alammääras. Summa fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.

Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 76 lg 6 ()

Määruse tekst
Asendushooldusperele makstakse toetust igas kuus vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatud määras. Nimetatud summa fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ning kanda kokkulepitult arvelduskontole.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 76 lg 6

Lapsehoiuteenuse tasu

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus

Üldjuhul (lasteaiakoha asemel osutatav lapsehoid) tasub last kasvatav isik kohatasu vallavolikogu kehtestatud ulatuses ning toidukulu vastavalt toidupäeva maksumusele — ülejäänud kulu tasub vald lapsehoiuteenuse osutajale. Suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatavale isikule on lapsehoiuteenus teenuse saajale täielikult tasuta.

0 €
üldjuhul (lasteaiakoha puudumisel vähemalt 1,5-aastasele lapsele, kohatasu)
100 €
suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatavale isikule (teenus tasuta)

Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 71 lg 1-2 () · marjamaa.ee

Määruse tekst
Vähemalt 1,5 aastasele ja kuni koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsele (v.a suure hooldus- ja abivajadusega laps) lasteaia koha asemel lapsehoiuteenuse osutamisel tasub last kasvatav isik kohatasu vallavolikogu kehtestatud ulatuses ning toidukulu vastavalt toidupäevade maksumusele. … Suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatavale isikule lapsehoiuteenuse osutamine on teenust saavale isikule tasuta.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 71 lg 1-2

Koolilõuna omaosalusest vabastamine

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Koolilõuna toetus

Vallavalitsus võib lapsevanema/eestkostja kirjalikul taotlusel vabastada munitsipaalkooli õpilase täielikult või osaliselt koolilõuna omaosaluse maksmisest, lähtudes vallavolikogu kehtestatud sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korrast (st toimetulekuraskuse hindamisest).

Allikas: Toitlustamiskulude katmise ja koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord Märjamaa valla munitsipaalkoolides § 3 ()

Laste ja noorte sihtkapitali stipendium

Vajaduspõhine

Toetuse liik: Andeka õpilase stipendium

Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitalist makstakse stipendiume ning muid õppe- ja teadustööks antavaid toetusi, kingitusi ja annetusi õpilastele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vald, ning kuni 20-aastastele noortele, kellel on suuri teeneid Märjamaa valla ees. Stipendiumi saamiseks kuulutatakse vähemalt kord aastas välja avalik konkurss, millele võivad taotlusi esitada kõik avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised ning füüsilised isikud.

Taotlemine: vormikohane taotlus sihtkapitali nõukogule, digiallkirjastatult e-postiga (marjamaa@marjamaa.ee)

Allikad: Sihtkapitali „Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital" moodustamise ja kasutamise kord § 1, 4 · marjamaa.ee

Määruse tekst
Sihtkapitali raha kasutatakse füüsilisele isikule makstavate stipendiumite ja muude õppe- ja teadustööks antavate toetuste (edaspidi stipendiumite) ning kingituste ja annetuste määramiseks vallaeelarve kaudu vastavalt käesolevale korrale.

Sihtkapitali „Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital“ moodustamise ja kasutamise kord § 1 lg 2

Sihtkapitali vahenditega tunnustatakse: 1) õpilasi, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vald või 2) kuni kahekümne aasta vanuseid noori, kellel on suuri teeneid Märjamaa valla ees.

Sihtkapitali „Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital“ moodustamise ja kasutamise kord § 1 lg 3

Sihtkapitali nõukogu kuulutab välja avaliku konkursi stipendiumi taotlemiseks vähemalt kord aastas. Teade konkursi väljakuulutamisest avaldatakse Märjamaa Nädalalehes ja Märjamaa valla veebilehel.

Sihtkapitali „Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital“ moodustamise ja kasutamise kord § 4 lg 1

Taotlusi konkursile võivad esitada kõik avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud.

Sihtkapitali „Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital“ moodustamise ja kasutamise kord § 4 lg 2

Taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla varasem kui neli nädalat pärast konkursi väljakuulutamise teate avaldamist.

Sihtkapitali „Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital“ moodustamise ja kasutamise kord § 4 lg 3

Sihtkapitali nõukogul on õigus sihtkapitali vahenditest määrata kingitusi või annetusi § 1 lõikes 3 nimetatud isikutele.

Sihtkapitali „Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital“ moodustamise ja kasutamise kord § 5 lg 1

Märjamaa valla toetused

Lastetoetused Raplamaa teistes omavalitsustes →

Reklaam