Jõelähtme valla lastetoetused
Harjumaa omavalitsuste seas on Jõelähtme valla puudega lapse hooldajatoetus (30 € kuus) väikseim ja jõulutoetus (75 € ühekordselt) teine suurim.
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Koduse lapse toetus
300 €kuus
Makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale, kelle laps on ARNO keskkonnas taotlenud lasteaiakohta, kuid kellele vald pole kohta pakkunud ning laps pole ühegi lasteaia, -hoiu nimekirjas. Õigus tekib lapse 18-kuuseks saamisele järgnevast kuust ja lõpeb lasteaeda/lastehoidu minekul või 30. juunil enne kooli õppima asumist. Taotlus esitatakse SPOKU kaudu iga kuu 15. kuupäevaks. Alusetult makstud toetus nõutakse tagasi.
- 300 €
- laps ja mõlemad vanemad (või üksikvanem) on 1. jaanuari seisuga katkematult Jõelähtme valla elanikud — täismäär (100%)
- 210 €
- laps ja üks lapse vanematest on 1. jaanuari seisuga katkematult Jõelähtme valla elanikud (70%)
- 150 €
- laps koos vanema(te)ga saab Jõelähtme valla elanikuks alles pärast 1. jaanuari, kuid katkematult (50%)
Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks
Allikad: Koduse lapse toetuse määramise ja maksmise kord § 2 lg 1; § 3 lg 2; § 3 lg 3 () · p 1 () · joelahtme.ee
Määruse tekst
Toetuse määra kehtestab Jõelähtme Vallavalitsus. Toetuse määr kehtib ühe lapse kohta ühes kalendrikuus.
Koduse lapse toetuse määramise ja maksmise kord § 2 lg 1
Kui 1. jaanuari seisuga ja katkematult on Jõelähtme valla elanikud laps ja mõlemad vanemad või üksikvanem, makstakse koduse lapse toetust kogu toetusmäära ulatuses. Kui 1. jaanuari seisuga ja katkematult on Jõelähtme valla elanik laps ja üks lapse vanematest, makstakse koduse lapse toetust 70% toetusmäärast. Kui laps koos vanema(te)ga on Jõelähtme valla elanik peale 1. jaanuari ja katkematult, makstakse koduse lapse toetust 50% toetusmäärast.
Koduse lapse toetuse määramise ja maksmise kord § 3 lg 2
Õigus saada koduse lapse toetust tekib lapse 18-kuuseks saamisele järgnevast kalendrikuust ning lõpeb lapse minekul lasteaeda või lastehoidu või 30. juunil enne esmakordselt üldhariduskooli õppima asumist.
Koduse lapse toetuse määramise ja maksmise kord § 3 lg 3
Kehtestada koduse lapse toetuse määraks 300 eurot kuus ühe lapse kohta.
p 1
Hooldajatoetus
30 €kuus
Toetuse liik: Puudega lapse hooldajatoetus
Hooldus seatakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vallas elavale suure hooldusvajadusega isikule; hooldaja on teovõimeline ja üldjuhul saab olla vaid ühe hooldatava hooldaja. Toetust makstakse alates otsuse tegemisele järgnevast kuust, arvelduskontole hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Puudega lapse hooldajale toetust ei määrata, kui hoolduskoormus ei takista tööl käimist või kui lapse hooldusvajadus on juba muude teenuste/ toetustega tagatud.
- 30 €
- keskmise puudega ja/või suure hooldus- ja abivajadusega täiskasvanu hooldaja
- 50 €
- raske puudega täiskasvanu hooldaja
- 75 €
- sügava puudega täiskasvanu hooldaja
- 150 €
- 1,5–15-aastase keskmise, raske või sügava puudega või suure hooldus- ja abivajadusega lapse hooldaja
- 30 €
- 16–18-aastase keskmise puudega ja/või suure hooldus- ja abivajadusega lapse hooldaja
- 50 €
- 16–18-aastase raske puudega lapse hooldaja
- 75 €
- 16–18-aastase sügava puudega lapse hooldaja
Võrdlus: puudega lapse hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–210 € kuus)
Allikas: Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord § 5 lg 1; § 5 lg 2; § 3 lg 9 ()
Määruse tekst
Kehtestada suure hoolduskoormusega ja/või puudega täiskasvanu hooldajatoetuse määrad alljärgnevalt: 1) keskmise puudega ja/või suure hooldus- ja abivajadusega isiku hooldajale 30,00 eurot kuus; 2) raske puudega isiku hooldajale 50,00 eurot kuus; 3) sügava puudega isiku hooldajale 75,00 eurot kuus.
Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord § 5 lg 1
Kehtestada suure hoolduskoormusega ja/või puudega lapse hooldajatoetuse määrad alljärgnevalt: 1) 1,5- kuni 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega või suure hooldus – ja abivajadusega lapse hooldajale 150,00 eurot kuus; 2) 16- kuni 18-aastase keskmise puudega ja/või suure hooldus – ja abivajadusega lapse hooldajale 30,00 eurot kuus; 3) 16- kuni 18-aastase raske puudega lapse hooldajale 50,00 eurot kuus; 4) 16- kuni 18-aastase sügava puudega lapse hooldajale 75,00 eurot kuus.
Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord § 5 lg 2
Puudega lapse hooldajale hooldajatoetust ei määrata, kui: 1) puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga; 2) puudega lapse hooldamise vajadus on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega, mis aitavad vähendada lapse perekonna hoolduskoormust või lapse puudest tulenevaid lisavajadusi.
Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord § 3 lg 9
Reklaam
Huvi- ja sporditegevuse (sh laagri) toetus
kuni224 €aastas
Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus
Toetab 4–20-aastaste laste ja noorte huvi- ja sporditegevuse ning laagri osalustasu, kuni 224 €/kalendriaastas ühe taotleja kohta. Üldreeglina taotletakse vallavalitsuselt SPOKU kaudu kaks korda aastas (tähtajad 31. juuli ja järgmise aasta 31. jaanuar), ühe väljamakse suurus on kuni 80% tõendatud kuludest, kuid mitte rohkem kui 50% aastamäärast. Ei laiene muusika-/kunstikooli õppetasule, valla enda huviringide osalustasule ega tegevustele, mida vald on juba samal aastal toetanud. Vähekindlustatud leibkonna laps taotleb SAMA toetust (sama 224 € piirmäär) muu tee kaudu — sotsiaaltoetuse avaldusega, mida menetletakse "Toimetulekut soodustavate sotsiaaltoetuste maksmise korra" § 5 lg 2 p 3 alusel — ning saanud sel teel positiivse vastuse korral ei teki õigust taotleda täiendavalt ka üldkorra alusel. Puudega lastele/noortele käsitletakse toetust juhtumipõhiselt.
Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: 31. juuli või 31. jaanuar, olenevalt tegevuste perioodist
Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)
Allikad: Jõelähtme valla eelarvest lastele ja noortele huvi- ja sporditegevuse ning laagri osalustasu toetuse eraldamise kord § 4 lg 4; § 4 lg 5; § 4 lg 11; § 4 lg 12 () · Toimetulekut soodustavate sotsiaaltoetuste maksmise kord § 5 lg 2 p 3 () · joelahtme.ee
Määruse tekst
Ühele taotlejale makstav huvitegevuse toetuse maksimummäär on 224,00 eurot ühes kalendriaastas.
Jõelähtme valla eelarvest lastele ja noortele huvi- ja sporditegevuse ning laagri osalustasu toetuse eraldamise kord § 4 lg 4
Toetuse ühekordse väljamakse suuruseks on kuni 80% tõendatud kuludest, kuid mitte rohkem, kui 50% kehtestatud toetuse maksimummäärast.
Jõelähtme valla eelarvest lastele ja noortele huvi- ja sporditegevuse ning laagri osalustasu toetuse eraldamise kord § 4 lg 5
Taotleja, kes kuulub vähekindlustatud leibkonda, esitab Jõelähtme Vallavalitsusele sotsiaaltoetuse avalduse ning antud avaldust menetletakse Jõelähtme Vallavolikogu 15.04.2021 määruse nr 75 „Toimetulekut soodustavate sotsiaaltoetuste maksmise kord“ § 5 lõike 2 punkti 3 alusel.
Jõelähtme valla eelarvest lastele ja noortele huvi- ja sporditegevuse ning laagri osalustasu toetuse eraldamise kord § 4 lg 11
Juhul, kui taotleja on esitanud avalduse käesoleva korra § 4 lõike 11 alusel ning saanud vallavalitsuselt positiivse vastuse, ei teki tal õigust esitada täiendavat taotlust antud korra alusel.
Jõelähtme valla eelarvest lastele ja noortele huvi- ja sporditegevuse ning laagri osalustasu toetuse eraldamise kord § 4 lg 12
spordi- ja huvitegevuse osalustasu maksmiseks – toetust makstakse kuni 224 eurot kalendriaasta jooksul;
Toimetulekut soodustavate sotsiaaltoetuste maksmise kord § 5 lg 2 p 3
Lapsehoiuteenuse toetus
kuni192 €kuus
Toetuse liik: Lapsehoiuteenus
Makstakse lapse hooldusõigust omavale isikule, kelle laps ei saa lasteaiakohta ARNO-s taotletud ajaks, kuid on munitsipaallasteaia järjekorras. Toetuse määr on kuni 192 €/kuus lapse kohta — võrdne koolieelsetele eralasteasutustele makstava toetuse määraga. Kui vallal on pakkuda lasteaiakoht, kuid vanem eelistab jätkata lapsehoiuteenusega, toetust üldjuhul ei maksta (v.a erandkorras sotsiaalkomisjoni ettepanekul).
Allikas: Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Jõelähtme vallas § 7 lg 1; § 3 lg 1 ()
Määruse tekst
Valla eelarvest makstava lapsehoiuteenuse toetuse määr on kuni 192,00 eurot kuus lapse kohta ning see on võrdne koolieelsetele eralasteasutustele makstava toetuse määraga.
Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Jõelähtme vallas § 7 lg 1
Lapsehoiuteenuse toetus määratakse ja makstakse lapse hooldusõigust omavale isikule alljärgnevatel tingimustel: 1) toetuse taotleja ning lapse, kelle jaoks toetust taotletakse rahvastikuregistri järgne elukoht on Jõelähtme vald ning 2) laps, kelle jaoks toetust taotletakse ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja, aga on registreeritud Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuva munitsipaallasteaia järjekorda.
Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Jõelähtme vallas § 3 lg 1
Sünnitoetus
320 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Riik maksab lapse sünni korral ühele vanemale ühekordselt 320 eurot iga lapse kohta, kaksikute eest seega kokku 640 eurot. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral on toetus 1000 eurot iga lapse kohta. Toetust makstakse ka surnult sündinud lapse eest. Lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem saab toetust, kui sama lapse eest ei ole seda varem makstud. Pärast sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul ja tavaliselt makstakse see välja sünnile järgneva kuu 8. kuupäeval.
- 320 €
- iga sündinud lapse kohta
- 1000 €
- iga sündinud lapse kohta kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Võrdlus: sünnitoetus valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)
Allikad: Perehüvitiste seadus § 22 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.
§ 22 lg 1
Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
§ 22 lg 2
Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
§ 22 lg 3
Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.
§ 22 lg 4
Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.
§ 22 lg 5
Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 28 lg 3
Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.
§ 28 lg 4
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Sünnitoetus
350 ۟hekordselt
Makstakse lapse vanemale (sh üksikvanemale ja lapsendajale, kui lapsendamisprotsess on alustatud enne lapse 1-aastaseks saamist), kui rahvastikuregistri andmetel on residentsuse tingimused täidetud. Taotlus esitatakse SPOKU-s või paberil. Makstakse 10 kalendripäeva jooksul avalduse esitamisest (või hilisema residentsuse tekke korral järgmise aasta jaanuaris).
- 350 €
- mõlemad vanemad (või üksikvanem) on Jõelähtme valla elanikud enne lapse sünni registreerimist — täismäär
- 175 €
- ainult üks lapsevanem on Jõelähtme valla elanik hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga, teine vanem pole Jõelähtme valda registreeritud (50%)
Taotlemine: SPOKU iseteenindus või paberil
Võrdlus: sünnitoetus teistes valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)
Allikad: Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 3 lg 1; § 3 lg 4; § 9 () · p 1 alap 1 () · joelahtme.ee
Määruse tekst
Sünnitoetust makstakse lapse vanemale tingimusel, et Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on: 1) lapse mõlemad vanemad Jõelähtme valla elanikud enne lapse sünni registreerimist ning vähemalt üks lapse vanematest on Jõelähtme valla elanik hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga ja lapse elukohana on registreeritud Jõelähtme vald või 2) mõlemad vanemad on Jõelähtme valla elanikud hiljemalt enne lapse sünni registreerimist ja laps koos vanematega on Jõelähtme valla elanikud järgmise aasta 1. jaanuari seisuga.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 3 lg 1
Kui üks lapsevanematest on Jõelähtme valla elanik hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga enne lapse sünni registreerimist ning lapse sünnijärgse elukohana registreeritakse Jõelähtme vald kuid teine lapsevanem ei ole registreeritud Jõelähtme valda, makstakse sünnitoetust 50% ulatuses.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 3 lg 4
Toetuste määrad kehtestab Jõelähtme Vallavolikogu.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 9
1) sünnitoetus 350,00 €;
p 1 alap 1
Ranitsatoetus
150 ۟hekordselt
Makstakse lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale lapse esmakordsel I klassi õppima asumisel, kui taotleja leibkonnal pole Jõelähtme valla ees võlgnevusi ning residentsusnõuded on täidetud. Taotlus esitatakse iseteeninduskeskkonnas hiljemalt 3 kuu jooksul pärast õppeaasta algust.
Võrdlus: ranitsatoetus teistes valdades ja linnades (32–500 € ühekordselt)
Allikad: Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 4 lg 1; § 9 () · p 1 alap 2 ()
Määruse tekst
Ranitsatoetust makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldamisele võtjale lapse esmakordselt I klassi õppima asumisel tingimusel, et taotleja leibkonna liikmed ei oma võlgnevust Jõelähtme valla ees ning rahvastikuregistri andmetel on: 1) vähemalt üks vanematest, eestkostja või hooldaja elanud Jõelähtme vallas hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga enne lapse kooliminekut ning laps on Jõelähtme valla elanik enne kooli algust või 2) laps ja vähemalt üks vanematest, eestkostja või hooldaja Jõelähtme valla elanik hiljemalt enne lapse kooli minekut ning laps ja vähemalt üks vanematest, eestkostja või hooldaja on Jõelähtme valla elanikud järgmise aasta 1. jaanuari seisuga.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 4 lg 1
Toetuste määrad kehtestab Jõelähtme Vallavolikogu.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 9
2) ranitsatoetus 150,00 €;
p 1 alap 2
Reklaam
Koolitoetus
100 €aastas
Makstakse üldhariduskoolis (v.a ranitsatoetuse saajad) või kutsekeskharidust omandava kuni 20-aastase (k.a) õpilase eest vanemale, eestkostjale, hooldajale või 18–20-aastasele õpilasele endale, üks kord õppeaastas, kui residentsus- ja võlgnevusetingimused on täidetud. Taotlus iseteeninduskeskkonnas hiljemalt 3 kuu jooksul pärast õppeaasta algust.
Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: esmakordsel taotlemisel 3 kuu jooksul pärast õppeaasta algust
Võrdlus: koolitoetus teistes valdades ja linnades (30–150 € aastas)
Allikad: Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 5 lg 1; § 9 () · p 1 alap 3 () · joelahtme.ee
Määruse tekst
Toetuste määrad kehtestab Jõelähtme Vallavolikogu.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 9
3) koolitoetus 100,00 €;
p 1 alap 3
Medaliga ning põhi- ja huvikooli kiitusega lõpetanu toetus
200 ۟hekordselt
Toetuse liik: Koolilõpetaja toetus
Makstakse gümnaasiumi medaliga või põhikooli/huvikooli kiitusega lõpetanud isikule (või tema vanemale/eestkostjale/hooldajale/ haridusasutusele). Medaliga lõpetanu toetust saab, kui lõpetas Jõelähtme valla kooli, või kui elab Jõelähtme vallas ja lõpetas medaliga mujal. Kiitusega lõpetanu toetust saab, kui elab Jõelähtme vallas, olenemata kooli asukohast. Taotlus koos lõputunnistuse koopiaga esitatakse 3 kuu jooksul pärast lõpetamist.
- 500 €
- kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetanu
- 300 €
- hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetanu
- 200 €
- põhikooli või huvikooli kiitusega lõpetanu
Taotlemine: SPOKU iseteenindus · Tähtaeg: 3 kuu jooksul lõpetamisest
Allikad: Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 6; § 9 () · p 1.1–1.3 () · joelahtme.ee
Määruse tekst
Medaliga ning põhi- ja huvikooli kiitusega lõpetanu toetust saab taotleda medaliga gümnaasiumi ja kiitusega põhikooli või huvikooli lõpetanud isik, isiku lapsevanem, eestkostja, isiku hooldamisele võtja või haridusasutus.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 6
Toetuste määrad kehtestab Jõelähtme Vallavolikogu.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 9
Eakate, puudega laste perede ja lasterikaste perede jõulutoetus
75 ۟hekordselt
Toetuse liik: Jõulutoetus
Ühekordne jõulutoetus kolmele eraldi sihtrühmale — 70-aastastele ja vanematele, puudega lapse peredele (kuni 18-aastane laps, kellel Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud puue) ja lasterikastele peredele (neli või enam alaealist last —, kui elukoht on hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald. Makstakse rahvastikuregistri ja Sotsiaalkindlustusameti andmete põhjal koostatud ja sotsiaalnõuniku kinnitatud nimekirjade alusel — eraldi avaldust ei pea esitama.
Taotlemine: makstakse rahvastikuregistri ja Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel koostatud nimekirja järgi, avaldust ei esitata
Allikad: Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 8; § 11 lg 8; § 9 () · p 1.1 (§ 9 alusel) () · joelahtme.ee
Määruse tekst
Jõulutoetust makstakse 70-aastastele ja vanematele inimestele, puudega laste peredele (kuni 18-aastane laps, kellele on määratud puue Sotsiaalkindlustusameti otsusega) ja lasterikastele peredele (peres neli ja enam alaealist last), kui toetuse saajate elukoht on hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 8
Jõulutoetus makstakse välja rahvastikuregistri ja Sotsiaalkindlustusameti andmete põhjal koostatud ja sotsiaalnõuniku poolt kinnitatud nimekirjade alusel.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 11 lg 8
Toetuste määrad kehtestab Jõelähtme Vallavolikogu.
Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord § 9
8) jõulutoetus 75,00 €
p 1.1 (§ 9 alusel)
Lasteaia osalustasu vabastus püsielanikele
60 €kuus
: 80 € kuus
Toetuse liik: Lasteaia osalustasu soodustus
Vanem ei pea tasuma lasteaia osalustasu (60 eurot kuus lapse kohta, alates 2027. aastast 80 eurot), kui lapse ja vanema(te) rahvastikuregistrijärgne elukoht on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga katkematult Jõelähtme vald. Vabastus kehtib ka eestkostel või hooldusperes oleva lapse kohta.
Taotlemine: kohatasu vabastus rakendub automaatselt rahvastikuregistri andmete alusel, avaldust ei esitata
Allikas: Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 4
Määruse tekst
Osalustasust, summas 60 eurot kuus lapse kohta, vabastatakse lapsevanem kuni 31.12.2026.a juhul kui lapse ja tema vanema(te) rahvastikuregistrijärgne elukoht on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga ja katkematult Jõelähtme vald.
Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 4 lg 1
Alates 01.01.2027.a vabastatakse lapsevanem osalustasust, summas 80 eurot kuus lapse kohta, juhul kui lapse ja mõlema vanema või üksikvanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga Jõelähtme vald.
Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 4 lg 2
Osalustasust vabastatakse pere, kus on eestkostel või hooldusperes hooldamisel laps. Osalustasu vabastus kehtib eestkostel või hooldamisel oleva lapse eest avalduse alusel.
Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 4 lg 3
Vallavalitsusel on õigus otsustada konkreetsetel juhtudel osalustasu maksmisel soodustuse või vabastuse andmine, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused tulenevalt lapse pere sotsiaalsest toimetulekust või munitsipaalasutuse vajadusest tulenevalt, s.h: 1) anda vabastus osaliselt või täies ulatuses osalustasu maksmisest hallatavate asutuste töötajatele, kelle laps või lapsed käivad valla lasteaias, kuid kelle elukoht ei ole Eesti Rahvastikuregistri andmetele Jõelähtme vald. 2) anda osaline vabastus osalustasu maksmisest lapsevanemale, kelle laps kasutab lasteaias osaajalist kohta, proportsionaalselt osaajaliselt kasutatava kohaga.
Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 4 lg 5
Reklaam
Koolieelse eralasteasutuse toetus
kuni192 €kuus
Toetuse liik: Eralasteaia ja -lapsehoiu koha toetus
Vald maksab koolitusloaga eralasteaiale toetust kuni 192 eurot kuus iga lapse eest, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõelähtme vald. Toetus lõpeb, kui laps eralasteaiast lahkub. Taotluse esitab eralasteaia juhataja kaks korda aastas, 15. jaanuariks ja 15. septembriks.
Allikad: Koolieelsete eralasteasutuste toetamise kord (Lisa §§ 1-3) · Koolieelse eralasteasutuse toetuse määra kinnitamine § 1
Määruse tekst
Käesolev kord reguleerib koolieelsete eralasteasutuste (edaspidi eralasteasutus) tegevuse sihtotstarbelist toetamist. Toetuse saamise õigus on eralasteasutusel, kus käivad lapsed, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald. Toetuse maksmine lõpetatakse peale lapse lahkumist eralasteaiast.
Koolieelsete eralasteasutuste toetamise kord Lisa § 1
Eralasteasutustele makstav toetus on võrdne koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta. Toetuse kinnitab Jõelähtme Vallavalitsus.
Koolieelsete eralasteasutuste toetamise kord Lisa § 2 lg 3
Eralasteasutuse juhataja esitab Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse toetuse saamiseks kaks korda aastas, 15. jaanuariks ja 15. septembriks.
Koolieelsete eralasteasutuste toetamise kord Lisa § 3 lg 2
Kinnitada koolieelse eralasteasutuse toetuse määr summas kuni 192,00 eurot kuus lapse kohta.
Koolieelse eralasteasutuse toetuse määra kinnitamine § 1
Lasterikaste perede kodutoetus
kuni12 000 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.
- 12 000 €
- esmakordsel taotlemisel
- 6000 €
- kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.
§ 1
taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.
§ 2 p 7
laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;
§ 2 p 3
leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;
§ 2 p 4
Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.
§ 3
Omandada võib ühe eluruumi.
§ 4 lg 3
Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 2
Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 3
Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.
§ 6 lg 2
Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.
§ 7 lg 1
Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.
§ 7 lg 2
12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;
§ 7 lg 3 p 1
6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.
§ 7 lg 3 p 2
Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.
§ 8 lg 1
Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.
§ 8 lg 2
Toetust antakse voorupõhiselt.
§ 9 lg 1
Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 9 lg 2
Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
§ 9 lg 3
Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.
§ 9 lg 4
Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.
§ 10 lg 6
Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.
§ 10 lg 10
Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.
§ 10 lg 13
Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.
§ 10 lg 15
EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.
§ 17 lg 1
Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.
§ 21 lg 1
EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.
§ 21 lg 4
kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;
§ 26 lg 2 p 6
Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.
§ 28 lg 3
Lapsetoetus
80 €kuus
Maksja: Riik
Lapsetoetust makstakse iga lapse kohta sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest jätkub toetus ka pärast 19-aastaseks saamist selle õppeaasta lõpuni. Pere esimese ja teise lapse eest on toetus 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus. Lapsi loetakse peres koos kasvavate toetust saavate laste järgi, mitte tingimata sünnijärjekorras. Toetust saab last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet toetuse pakkumuse. Kui taotlus esitatakse hiljem kui kuue kuu jooksul, makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
- 80 €
- pere esimese ja teise lapse kohta
- 100 €
- pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Ülevaade: lapsetoetus Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 17 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.
§ 17 lg 1
Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 17 lg 2
Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
§ 17 lg 3
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.
§ 26 lg 1
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
§ 26 lg 2
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lasterikka pere toetus
450 €kuus
Maksja: Riik
Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. Kolme kuni kuue lapsega pere saab 450 eurot kuus, seitsme või enama lapsega pere 650 eurot kuus. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja, samuti last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Eraldi taotlust ei esitata: toetus määratakse lapsetoetuse alusel. Kui lapsed on kahe toetuse saaja vahel jagatud, vahetatakse toetuse saaja enne kolmanda lapse sündi, et kolmas laps arvestataks kolmandana.
- 450 €
- kolme kuni kuut last kasvatav pere
- 650 €
- seitset või enamat last kasvatav pere
Taotlemine: automaatselt lapsetoetuse alusel, eraldi taotlust ei esitata
Allikad: Perehüvitiste seadus § 21 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
§ 21 lg 1
Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
§ 21 lg 2
Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.
§ 21 lg 3
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.
§ 26 lg 1
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
§ 26 lg 2
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
1000 €kuus
Toetuse liik: Mitmike toetus
Maksja: Riik
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike perele makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja. Pärast laste sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Sünnitoetust makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral eraldi, 1000 eurot iga lapse kohta.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast laste sünni registreerimist
Allikad: Perehüvitiste seadus § 21¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.
§ 21¹ lg 1
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.
§ 21¹ lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.
§ 31
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Eestkostetava lapse toetus
240 €kuus
Toetuse liik: Eestkostetava toetus
Maksja: Riik
Toetust makstakse lapsele, kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja, sest vanemad ei kasvata last ega hoolitse tema eest. Toetus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta. Õigus tekib päeval, mil eestkoste kohtumäärus tehakse teatavaks, ja maksmine lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb lapse 18-aastaseks saamisega ja laps õpib edasi, makstakse toetust selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks. Peredele, kuhu laps on antud hooldamisele omavalitsuse ja pere vahelise lepingu alusel, seda toetust ei maksta. Hiljem kui kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus · Tähtaeg: hilisemal taotlemisel tagantjärele kuni kuue kalendrikuu eest, mis eelnevad taotluse esitamise kuule
Allikad: Perehüvitiste seadus § 20 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.
§ 20 lg 1
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.
§ 20 lg 2
Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
§ 20 lg 3
Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.
§ 20 lg 4
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lapsendamistoetus
320 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Lapsendajale makstakse iga lapsendatud lapse kohta ühekordselt 320 eurot. Toetust ei saa lapsendaja, kellest laps põlvneb, ega lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Toetust ei maksta ka siis, kui perele on sama lapse eest juba sünnitoetust makstud. Õigus tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ja toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus
Allikad: Perehüvitiste seadus § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
§ 23 lg 1
Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.
§ 23 lg 2
Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
§ 23 lg 3
Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 28 lg 3
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Ajateenija lapse toetus
900 €kuus
Maksja: Riik
Ajateenistuses või asendusteenistuses oleva vanema alaealisele lapsele makstakse 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni teenistuse lõpuni. Sama õigus on alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Taotlusele lisatakse Kaitseressursside Ameti tõend teenistusse asumise kohta.
Allikad: Kaitseväeteenistuse seadus § 54 lg 11–13, § 64 lg 5–5² · Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.
§ 54 lg 11
Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.
§ 54 lg 13
Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.
§ 64 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.
§ 64 lg 5²
Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus on 900 eurot kuus.
§ 5 lg 1
Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed.
§ 5 lg 2
Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse väljamaksmisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut.
§ 5 lg 3
andmed isiku Eestis aja- või asendusteenistuses viibimise ning teenistuse eeldatava kestuse kohta;
§ 3 lg 5 p 11
Kohtumenetlusaegne elatisabi
200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa elatist ja kelle jaoks on kohtult elatist nõutud. Elatisabi on 200 eurot kuus iga lapse kohta 150 päeva jooksul alates kohtu makseettepaneku määrusest või hagi tagamise määrusest. Õigus on Eestis elaval alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotluse esitab lapse seaduslik esindaja või täisealine laps 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.
Taotlemine: riigiportaal eesti.ee (kiireim), digiallkirjastatud e-post, klienditeenindus või post · Tähtaeg: 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest
Allikad: Perehüvitiste seadus § 49 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal
§ 47
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.
§ 49 lg 1
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus
§ 49 lg 2
Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
§ 49 lg 3
Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.
§ 49 lg 4
Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 51 lg 1
Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
§ 52 lg 1
Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
§ 52 lg 2
Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest.
§ 53 lg 1
Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile
§ 57 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Täitemenetlusaegne elatisabi
kuni200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa kohtu väljamõistetud elatist ja kelle elatise sissenõudmiseks käib täitemenetlus. Elatisabi on 200 euro ja võlgniku kuus makstud elatise vahe, kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ega rohkem kui kohtu määratud elatis. Elatisabi makstakse, kui täitemenetlus on kestnud ühe kuu ja on tekkinud võlgnevus. Õigus on alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotlus esitatakse kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.
Taotlemine: taotlus kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega
Allikad: Perehüvitiste seadus § 50 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.
§ 50 lg 1
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.
§ 50 lg 2
Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus.
§ 50 lg 3
Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.
§ 50 lg 4
Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.
§ 50 lg 5
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.
§ 51 lg 2
Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.
§ 52 lg 5
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.
§ 53 lg 2
Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.
§ 57 lg 2
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Pankrotimenetlusaegne elatisabi
kuni200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle elatist maksma kohustatud vanem on pankrotis, alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni, tagasiulatuvalt ka ajast, mil täitemenetlus oli pankrotiavalduse tõttu peatatud. Elatisabi on kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ja see arvutatakse samamoodi nagu täitemenetluse ajal. Kõiki elatisabi liike kokku makstakse ühel kuul kõige rohkem 200 eurot. Kui lapsele on viimase 12 kuu jooksul elatisabi makstud, teeb Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse ise; muidu esitatakse taotlus kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, vabas vormis taotlus
Allikad: Perehüvitiste seadus § 50¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.
§ 50¹ lg 1
Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.
§ 50¹ lg 2
Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.
§ 50¹ lg 3
Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.
§ 50¹ lg 4
Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.
§ 51 lg 5
Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
§ 51 lg 6
Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 52 lg 1¹
Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
§ 52 lg 2
Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.
§ 57 lg 1¹
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Puudega lapse toetus
270 €kuus
Maksja: Riik
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.
- 270 €
- sügava puudega laps
- 180 €
- raske puudega laps
- 139 €
- keskmise puudega laps
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 6 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.
§ 2 lg 1¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.
§ 25⁴ lg 1
Harvikhaigusega lapse toetus
180 €kuus
Maksja: Riik
Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.
§ 6 lg 1¹
raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;
§ 6 lg 5 p 2
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
§ 6 lg 6
Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.
§ 13¹ p 11
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega vanema toetus
19,18 €kuus
Maksja: Riik
Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.
§ 9
Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 9
Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.
§ 4 p 1
õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;
§ 4 p 2
perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
§ 4 p 3
teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
§ 4 p 4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Üksikvanema lapse toetus
100 €kuus
Maksja: Riik
Üksikvanema lapse toetust makstakse 100 eurot kuus lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse lapse sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest kuni selle õppeaasta lõpuni. Maksmine lõpeb, kui isadus tuvastatakse, lapsele lisandub teine vanem lapsendamise kaudu, vanema tagaotsimine lõpetatakse või sama vanema eest hakatakse maksma toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud taotluse esitamise kuule eelnenud ajast
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
§ 19 lg 1
Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.
§ 19 lg 2
Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.
§ 19 lg 3
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.
§ 17 lg 1
Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 17 lg 2
Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.
§ 4 lg 2
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul.
§ 12 lg 4
Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust.
§ 12 lg 7
Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.
§ 14 lg 3
Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 8 lg 2
Toitjakaotustoetus
347,82 €kuus
Maksja: Riik
Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
§ 19¹ lg 1
Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.
§ 19¹ lg 2
Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.
§ 19¹ lg 4
Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
§ 19¹ lg 5
Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
§ 19¹ lg 6
Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.
§ 19¹ lg 8
Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.
§ 19¹ lg 9
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
§ 14 lg 5
Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale
15 €kuus
Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus
Maksja: Riik
Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega
Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
§ 135 lg 1
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.
§ 135 lg 2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.
§ 135 lg 3
Kulude hüvitamine
Teise omavalitsuse lasteaia osalustasu hüvitamine
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetus
Kui Jõelähtme vald ei saa pakkuda kohta oma lasteaias ja laps käib seetõttu teise omavalitsuse munitsipaallasteaias, hüvitab vald vanemale selle lasteaia osalustasu. Hüvitise saamiseks esitab vanem ühe korra vormikohase avalduse. Hüvitis makstakse iga kuu viimasel nädalal avaldusele märgitud kontole, alates avalduse esitamisele järgnevast kuust.
Taotlemine: taotlusvorm valla veebilehel
Allikas: Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 5
Määruse tekst
Peredele, kus lapse ja tema vanema(te) elukoht Eesti Rahvastikuregistri andmetel on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga ja katkematult Jõelähtme vald, kuid laps käib munitsipaallasteasutuses väljaspool Jõelähtme valda, hüvitab vallavalitsus lapse vanemale vastavas lasteasutuses kehtiva osalustasu määra kuni 31.12.2026.
Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 5 lg 1
Alates 01.01.2027.a hüvitatakse lasteaia osalustasu peredele, kus lapse ja mõlema vanema või üksikvanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga Jõelähtme vald, kuid laps käib munitsipaallasteasutuses väljaspool Jõelähtme valda, vastavas lasteasutuses kehtiva osalustasu määra ulatuses.
Jõelähtme valla lasteaedades osalustasu määr ja tasumise kord § 5 lg 3
Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamine
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Koolitranspordi toetus
Maksja: Riik
Riigikooli või riigi kutseõppeasutuse õpilasele, kelle elukoht ei ole kooliga samas asulas, hüvitatakse sõidukulud. Iga päev koolis käivale õpilasele hüvitatakse üks edasi-tagasi sõit päevas, õpilaskodus elavale üks sõit nädalas ning sõidud riigipühadeks ja koolivaheajaks. Hüvitist taotleb õpilane või tema vanem koolilt koos sõidudokumentidega.
Taotlemine: avaldus koolile koos sõidudokumentidega
Allikad: Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus · Kutseõppeasutuse seadus § 43 · hm.ee
Määruse tekst
Käesolevas määruses kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis (edaspidi õppeasutus) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) ühistranspordi sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord.
§ 1
Õppeasutuse eelarves õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite piires võimaldatakse õppetöö perioodil ühistranspordi sõidusoodustusi õppeasutuse õpilastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht (edaspidi elukoht) ei ole õppeasutusega samas asulas ja kes õpivad:
§ 2 lg 1
Sõidukulude hüvitise saamiseks esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja õppeasutusele taotluse käesoleva määruse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud korras.
§ 2 lg 3
Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes omandab põhi- või üldkeskharidust või kutsekeskharidust, õpib teise või kolmanda taseme kutseõppes või läbib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.
§ 3 lg 1
Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes õpib neljanda või viienda taseme kutseõppes, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu kuni kaks korda kuus, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.
§ 3 lg 2
Iga õppepäev õppeasutusse ja tagasi elukohta sõitvale õpilasele hüvitatakse sõidukulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.
§ 3 lg 3
Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires.
§ 3 lg 5
Õppeasutus ei hüvita sõidukulu õpilasele, kes viibis akadeemilisel puhkusel või kes ei osalenud õppetöös päevadel, mille eest hüvitist taotleb.
§ 3 lg 6
Õpilase sõidukulud hüvitatakse õppeasutuse poolt avaliku või kommertsliini vedajaga või liiniveo korraldajaga sõlmitava lepingu alusel.
§ 4 lg 1
Kui õpilase elukoha ja õppeasutuse või õppekoha vaheline sõit ei ole õppeasutuse poolt sõlmitud lepinguga kaetud, hüvitatakse sõidukulud pileti alusel.
§ 4 lg 2
Käesoleva määruse rakendamiseks kehtestavad õppeasutused direktori või rektori käskkirjaga koolisisese sõitude hüvitamise korra, arvestades käesolevat korda ning õppeasutusele eraldatud eelarveliste vahendite suurust.
§ 5 lg 1
Haridus- ja teadusminister eraldab õppeasutuste taotluste alusel õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatavate vahendite eelarve õppeasutuste lõikes ning teostab järelevalvet õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle.
§ 5 lg 2
Õppeasutus võib kasutada kuni 3 protsenti õpilaste sõitude hüvitamiseks eraldatud summast käesoleva korra rakendamisega seotud kulude katteks.
§ 5 lg 3
sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
§ 43 lg 2 p 8
Õpilaste sõidukulu hüvitamine
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Koolitranspordi toetus
Kui kooli ei saa ühistranspordiga, hüvitab vald pere isikliku autoga tehtud kooli- ja kojusõidud kuludokumentide alusel, kuni ühe edasi-tagasi sõidu õppepäeva kohta. Samadel alustel hüvitatakse sõidukulud erivajadusega lapsele, kellele vald ei paku sobivat õpet. Korraga saab esitada kuni kolme kuu kuludokumendid. Hüvitis on kuus kuni tsoonipõhise ühistranspordi kuukaardi hind.
Allikad: Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas § 6 · joelahtme.ee
Määruse tekst
Käesoleva korra § 3 lõikes 2 nimetatud õpilastele hüvitatakse sõit õppekohta ja tagasi avalduse alusel vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte rohkem kui üks sõit edasi-tagasi õppepäeva kohta.
Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas § 6 lg 1
Õpilase sõidukompensatsiooni piirmääraks ühele õpilasele on tsoonipõhise kuukaardi maksumus ühes kalendrikuus.
Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas § 6 lg 4
Sõidukulude hüvitamise otsustab vallavalitsus vallavalitsuse spetsialisti ettepanekul hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Hüvitatav summa tasutakse avalduses märgitud arvelduskontole või makstakse välja sularahas vallavalitsuse kassast hiljemalt 10 tööpäeva jooksul korralduse allkirjastamisest arvates.
Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas § 6 lg 8
Ema vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkuse ajal kuni 100 järjestikust päeva, millest kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele, saab hüvitist lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Töölepinguga töötavale emale saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse; füüsilisest isikust ettevõtja, juhatuse liige või võlaõigusliku lepinguga töötav ema annab ametile ise teada.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 35, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.
§ 35 lg 1
Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
§ 35 lg 3
Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.
§ 35 lg 6
Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
§ 35 lg 7
Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
§ 37 lg 3
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva.
§ 34 lg 7
Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.
§ 45 lg 4
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;
§ 39 lg 3 p 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Isa vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Isa vanemahüvitist makstakse isapuhkuse ajal 30 päeva. Hüvitist saab kasutada alates 30 päevast enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, hiljem see aegub. Samast soost vanemate puhul on õigus vanemal, kes ei ole lapse ema. Mitmike sünni korral makstakse isale täiendavat vanemahüvitist samas ulatuses. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Hüvitist saab planeerida Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses alates 30 päevast enne eeldatavat sünnikuupäeva.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, planeerimine või pakkumuse kinnitamine pärast lapse sündi
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 36, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal.
§ 36 lg 1
Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.
§ 36 lg 2
Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
§ 36 lg 3
Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.
§ 36 lg 4
Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema.
§ 36 lg 5
Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
§ 36 lg 6
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.
§ 34 lg 8
Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:
§ 46 lg 4
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
§ 39 lg 3 p 2
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Jagatav vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada pärast ema või isa vanemahüvitist kordamööda või osaliselt koos, kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise päevi on 475; kui emal ei olnud enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, on neid 515. Ema, isa ja jagatava vanemahüvitise päevi on ühe lapse kohta kokku kuni 605, ja samal ajal saavad mõlemad vanemad hüvitist kuni 60 päeva. Kui vanemad on surnud või ei kasvata last, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal 545 päevaks. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Kui hüvitise saaja vahetub, esitab uus saaja taotluse senise saaja nõusolekuga.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 37, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 37 lg 1
Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.
§ 37 lg 2
Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
§ 37 lg 3
Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 37 lg 4
Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.
§ 34 lg 9¹
Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.
§ 6 lg 1 (kordamööda)
Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.
§ 46¹ lg 1
Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 46 lg 2
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
§ 39 lg 3 p 2
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Lapsendaja või hoolduspere vanem, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele või lapsendajapuhkusele, saab lapsendaja vanemahüvitist 70 päeva. Päevad kasutatakse kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes lapsendab tema lapse, seda hüvitist ei saa. Kui perel on lapse eest õigus tavalisele vanemahüvitisele rohkem kui 70 päeva, lapsendaja vanemahüvitist ei maksta. Mõlemad vanemad võivad hüvitist saada samal ajal kuni 35 päeva. Hüvitis on 100% keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal kõige rohkem 3806,10 eurot kuus; kui maksustatud tulu ei olnud, on see 886 eurot kuus. Hüvitist ei määrata automaatselt: pere pöördub ise Sotsiaalkindlustusametisse.
Taotlemine: taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluses, infotelefoni, e-posti või klienditeeninduse kaudu · Tähtaeg: kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 38, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane.
§ 38 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.
§ 38 lg 2
Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.
§ 38 lg 3
Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.
§ 38 lg 4
Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.
§ 38 lg 5
Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.
§ 38 lg 6
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.
§ 39 lg 4
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Vajaduspõhine
Lastega perede toetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Lapse ühekordne vajaduspõhine toetus
Toetab raske majandusliku olukorra puhul laste kasvatamisega seotud kulutuste osalist katmist. Makstakse ühekordse või perioodilise maksena. Spordi- ja huvitegevuse osalustasu toetus (kuni 224 €/a) on selle korra § 5 lg 2 p 3 all, kuid on kajastatud eraldi kirjena "Huvi- ja sporditegevuse (sh laagri) toetus" all, kuna sama toetust saab taotleda ka teise akti kaudu.
- 100 €
- riiete ja jalanõude ost — üks kord kalendriaastas lapse kohta
- määramata
- täiendav toetus põhikooli või gümnaasiumi lõpetamiseks — eurosumma pole määratud
- määramata
- lasteaia osalustasu ja/või toidukulu maksmisest vabastamine — kuni üheks õppeaastaks (protsent/summa pole täpsustatud)
- määramata
- lapse õppekavavälise tegevuse (klassiekskursioon, teatri külastus jms) osaline katmine — summa pole määratud
- määramata
- õpilaskodu kohatasu — kuni üheks õppeaastaks
Allikas: Toimetulekut soodustavate sotsiaaltoetuste maksmise kord § 5 lg 2 ()
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenuse ja toetavate teenuste rahastamine
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus
Kuni 18-aastasele suure hooldus- ja abivajadusega lapsele rahastatakse lapsehoiuteenust ja toetavaid sotsiaalteenuseid (transport, psühholoogi/logopeedi teenus ja muud teraapiad, isikliku abistaja/tugiisiku teenus, abi- ja tugivahendite soetamine/rentimine jm) riigieelarvest toetusfondi kaudu eraldatud vahenditest. Vajadus hinnatakse igal lapsel eraldi ja fikseeritakse STAR-i juhtumiplaanis. Väljamaksed tehakse otse teenuseosutajale või vahendi müüjale/rentijale, mitte lapsevanemale.
Allikas: Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Jõelähtme vallas § 4 lg 1; § 5 lg 2-3 ()
Määruse tekst
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenusele on õigus lapsel kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks.
Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Jõelähtme vallas § 4 lg 1
Eraüldhariduskooli tegevuskulude toetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Eraüldhariduskooli toetus
Vald maksab erakoolile toetust iga Jõelähtme vallas elava õpilase õppekoha tegevuskulude katteks, kui õpilasel ja vähemalt ühel vanemal on elukoht Jõelähtme vallas, koolil on kehtiv tegevusluba ja maksuvõlga ei ole ning riik ei kata õppekoha kulusid täies ulatuses. Hariduslike erivajadustega õpilase puhul võib vallavalitsus toetust erandkorras suurendada.
Allikas: Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine § 3-4
Määruse tekst
Erakooli pidajale antakse toetust õpilase kohta kalendrikuu eest kuumäära alusel alljärgnevatel tingimustel: 1) erakooli tegevus vastab õigusaktides esitatud nõuetele; 2) erakoolil on kehtiv tegevusluba; 3) erakoolis õppiva õpilase enda ja vähemalt ühe tema seadusliku esindaja (edaspidi vanem) elukoha andmetena on rahvastikuregistrisse kantud Jõelähtme vald; 4) õpilase eest ei maksa riik õppekoha tegevuskulude katmiseks toetust täies ulatuses ning 5) erakooli pidajal puudub riiklike maksude või maksete võlgnevus.
Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine § 3 lg 1
Jõelähtme valla eelarvest erakooli pidajale eraldatava toetuse suurus kalendrikuus õpilase kohta saadakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäära ja riigi poolt erakooli pidajale makstava õppekoha tegevuskulu maksumuse lahutamisel.
Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine § 4 lg 1
Kui elukohajärgses koolis ei ole võimlik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, võib vallavalitsuse otsuse alusel Jõelähtme valla eelarvest toetada haridusliku erivajadusega õpilase õppimist erakoolis suuremal määral kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määr.
Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmisel osalemine § 4 lg 2
Teenused
Koolilõuna toetus
Mitterahaline toetus
Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud koolilõuna toetust kasutatakse Jõelähtme valla üldhariduskoolide põhi- ja gümnaasiumiõpilaste koolilõuna toiduainete kulude katmiseks; koolilõuna valmistamisega seotud kulud kaetakse valla enda eelarvest. Kaugõppele/distantsõppele üleviimisel tagatakse kõigile soovijaile soe koolilõuna termokarpides või kompenseeritakse koolisöök rahaliselt riigi toetusfondi vahenditest.
Allikas: Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord § 2 lg 1-2; § 2 lg 4 ()
Määruse tekst
Vabariigi Valitsuse ja/või Terviseameti korralduse alusel distantsõppele üleviimisel tagatakse kooli poolt kõikidele õpilastele soovi korral soe koolilõuna termokarpides või kompenseeritakse koolisöök rahaliselt Vabariigi Valitsuse määruses Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahenditest koolilõuna toetuseks eraldatud vahendite arvelt õpilase kohta õppepäevas eraldatud summa ulatuses.
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord § 2 lg 4
Õpilaste tasuta ühistranspordisoodustus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Koolitranspordi toetus
Jõelähtme valla koolide õpilased sõidavad kodu ja kooli vahel tasuta, õpilaspileti alusel. Teise omavalitsuse koolis õppiv Jõelähtme valla õpilane saab sama soodustuse, kui ta õpib erivajadustega laste koolis või lasteaias või muukeelses koolis. Muudel juhtudel otsustab vallavalitsus kirjaliku avalduse alusel.
Taotlemine: kool koostab õpilaste nimekirja sõidukaardi väljastamiseks ja edastab selle vallavalitsusele, eraldi avaldust ei esitata
Allikad: Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas §§ 3, 5 · joelahtme.ee
Määruse tekst
Jõelähtme valla koolides õppivatele õpilastele võimaldatakse alalisest elukohast õppeasutusse ja tagasi sõiduks sõidusoodustust 100% ulatuses.
Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas § 3 lg 1
Teiste omavalitsuste haldusterritooriumitel tegutsevates koolides õppivatele Jõelähtme valla õpilastele võimaldatakse sõidusoodustust kui: 1) õpilane õpib erivajadustega laste koolis või lasteaias; 2) õpilane õpib muukeelses koolis;
Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas § 3 lg 2
Jõelähtme valla koolis õppivatele õpilastele kehtib tasuta sõiduõigus õppeperioodil õppeasutuse poolt väljastatud elektroonilise õpilaspileti esitamisel.
Õpilaste sõidusoodustuse määramise ja sõidukulutuste hüvitamise kord Jõelähtme vallas § 5 lg 1
Jõelähtme valla toetused
Reklaam