Nõo valla lastetoetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Sünnitoetus
320 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Riik maksab lapse sünni korral ühele vanemale ühekordselt 320 eurot iga lapse kohta, kaksikute eest seega kokku 640 eurot. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral on toetus 1000 eurot iga lapse kohta. Toetust makstakse ka surnult sündinud lapse eest. Lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem saab toetust, kui sama lapse eest ei ole seda varem makstud. Pärast sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul ja tavaliselt makstakse see välja sünnile järgneva kuu 8. kuupäeval.
- 320 €
- iga sündinud lapse kohta
- 1000 €
- iga sündinud lapse kohta kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Võrdlus: sünnitoetus valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)
Allikad: Perehüvitiste seadus § 22 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.
§ 22 lg 1
Õigus sünnitoetusele tekib lapse sündimise päeval.
§ 22 lg 2
Sünnitoetuse saamise õigus on lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
§ 22 lg 3
Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.
§ 22 lg 4
Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.
§ 22 lg 5
Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 28 lg 3
Sünnitoetuse maksmisel eestkostjale või hoolduspere vanemale hakkab kuus kuud kulgema alates kohtumääruse jõustumise või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimise päevast.
§ 28 lg 4
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lapsetoetus
600 ۟hekordselt
Toetuse liik: Sünnitoetus
Ühekordne lapse kasvatamise kulude toetus makstakse kahes võrdses osas. Esimese osa eelduseks on, et vähemalt ühe vanema, hooldaja või eestkostja elukoht on Nõo vald ning lapse elukoht registreeritakse sinna pärast sündi. Teise osa saab lapse üheaastaseks saamisel, kui need tingimused püsivad ja lapse registrielukoht on olnud järjepidevalt Nõo vallas. Taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul õiguse tekkimisest. Lapsetoetus on 600 eurot, mida makstakse kahes osas, kummaski 300 eurot.
- 300 €
- lapse sünni järel (pool)
- 300 €
- lapse üheaastaseks saamisel (pool)
Taotlemine: valla iseteenindus, paberavaldus vallamajas või digiallkirjastatud avaldus e-postiga · Tähtaeg: kolme kuu jooksul õiguse tekkimisest
Võrdlus: sünnitoetus teistes valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 32 lg 1–3; § 32 lg 2 p 1–2 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 1 () · nvv.ee
Määruse tekst
Lapsetoetus on Nõo valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 32 lg 1–3
Lapsetoetust makstakse kahes osas:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 32 lg 2 p 1–2
lapsetoetus 600 eurot;
Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 1
Koolitoetus
100 ۟hekordselt
Esmakordselt esimesse klassi mineva lapse vanem saab toetust põhihariduse alustamise kulude osaliseks katmiseks, kui lapse ja vähemalt ühe vanema registrijärgne elukoht on Nõo vald. Vajaduse korral makstakse toetus eestkostjale või tegelikule hooldajale. Taotlusi võetakse vastu 1. augustist 30. novembrini koolimineku aastal. Toetus on 100 eurot.
Taotlemine: valla iseteenindus, paberavaldus vallamajas või digiallkirjastatud avaldus e-postiga · Tähtaeg: 1. augustist 30. novembrini lapse esimesse klassi minemise aastal
Võrdlus: koolitoetus teistes valdades ja linnades (30–150 € aastas)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 35 lg 1–5 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 2 () · nvv.ee
Määruse tekst
Koolitoetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 35 lg 1–5
koolitoetus esmakordselt kooli õppima asuvale lapsele 100 eurot;
Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 2
Reklaam
Põhikooli, gümnaasiumi ja keskharidusega kutsekooli lõpetamise toetus
100 ۟hekordselt
Toetuse liik: Koolilõpetaja toetus
Toetus aitab katta põhi- või keskhariduse lõpetamise kulusid. Õigus on põhikooli või gümnaasiumi lõpetajal ning kutseõppe läbimisel keskhariduse omandanud õpilasel, kelle registrijärgne elukoht on lõpetamise ajal Nõo vald. Taotlus esitatakse lõpetamise aasta 30. novembriks. Toetus on 100 eurot.
- 100 €
- põhikooli lõpetamine
- 100 €
- gümnaasiumi lõpetamine
Taotlemine: valla iseteenindus, paberavaldus vallamajas või digiallkirjastatud avaldus e-postiga · Tähtaeg: kuni 30. novembrini kooli lõpetamise aastal
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 36 lg 1–5 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 1 p 3–4 () · nvv.ee
Määruse tekst
Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetuse eesmärk on õpilase põhi- ja keskhariduse omandamise lõpetamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 36 lg 1–5
Lastega perede toetus
kuni400 €aastas
Toetuse liik: Lapse ühekordne vajaduspõhine toetus
Raske majandusliku olukorra korral makstakse lastele ja peredele ühekordset või perioodilist toetust laste kasvatamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks ja ajutiste majandusraskuste ületamiseks. Seda võib kasutada näiteks koolitarvete, riiete, jalanõude, prillide, õppekavavälise tegevuse või haridusasutuse toiduraha jaoks. Toetust makstakse kuni 400 eurot aastas.
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 39 lg 1–2 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 1 ()
Määruse tekst
Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 39 lg 1–2
lastega perede toetus kuni 400 eurot aastas;
Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 2 p 1
Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale
100 €kuus
Toetuse liik: Puudega lapse hooldajatoetus
Igakuine toetus on kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse vanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale inimesele, kes ei saa lapse hooldamise tõttu töötada. Toetus määratakse peres ühele inimesele iga kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ning iga 16–18-aastase raske või sügava puudega lapse eest. Keskmise ja raske puudega lapse hooldajale makstakse 50 eurot kuus ning sügava puudega lapse hooldajale 100 eurot kuus.
- 50 €
- keskmise puudega lapse hooldaja
- 50 €
- raske puudega lapse hooldaja
- 100 €
- sügava puudega lapse hooldaja
Võrdlus: puudega lapse hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–210 € kuus)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 43 lg 1–6 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 3 p 3–5 ()
Määruse tekst
Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 43 lg 1–6
Toetus puudest tingitud lisakulude katteks
kuni200 €aastas
Toetuse liik: Terviseabi toetus
Puudega inimesele, sealhulgas lapsele, antakse ühekordset või perioodilist toetust puudest tingitud kulude katmiseks. Perioodiliselt saab toetust ravimite ja abivahendite eest, enda korraldatud transpordi kuluks, isikliku abistaja hooldetoetuseks ning muude kulude katmiseks. Toetust makstakse täisealisele inimesele kuni 100 eurot aastas ja puudega lapsele kuni 200 eurot aastas.
- 100 €
- täisealine isik, kokku aastas
- 200 €
- puudega laps, kokku aastas
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 44 lg 1–2 () · Nõo valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad § 3 p 6–7 ()
Määruse tekst
Toetus puudest tingitud lisakulude katteks on ühekordne või perioodiline toetus, mis on ette nähtud puudega inimesele (sh lapsed) ühekordselt tehtud kulutuse katmiseks või perioodilise toetusena.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 44 lg 1–2
Reklaam
Väljapoole valda pakutava huvitegevuse osalustasu kompenseerimine
kuni200 €aastas
Toetuse liik: Huvihariduse ja huvitegevuse toetus
Igal 6–19-aastasel Nõo valla elanikuna registreeritud noorel on õigus osaleda huvihariduses või huviringis, mida pakub teenusepakkuja väljaspool valda. Vald kompenseerib teenusepakkujale osaliselt või täielikult ühe huvitegevuse osalustasu noore eest, kuid mitte rohkem kui 200 eurot aastas (100 eurot I ja 100 eurot II poolaastal). Kui noor kasutab mitut huvitegevust, valib lapsevanem, millise osalustasu kompenseerimises vald osaleb. Teenusepakkuja esitab taotluse koos osalejate nimekirjaga kaks korda aastas, hiljemalt 1. novembriks ja 1. märtsiks.
Taotlemine: teenusepakkuja taotlus koos osalejate nimekirjaga vallale · Tähtaeg: hiljemalt 1. novembriks ja 1. märtsiks
Võrdlus: huvihariduse ja huvitegevuse toetus teistes valdades ja linnades (10–250 € kuus)
Allikad: Noorte huvitegevuse rahastamine väljapoole Nõo valda § 3–4 · Väljapoole Nõo valda makstava huvitegevuse osalustasu piirmäära kinnitamine § 1
Määruse tekst
Vald kompenseerib teenusepakkujale osalustasu Nõo vallast huvitegevustes osalevate noorte eest kohamaksumuse määras, kuid mitte rohkem kui Nõo vallavalitsuse poolt kehtestatud huvitegevuse osalustasu piirmäära ulatuses.
Noorte huvitegevuse rahastamine väljapoole Nõo valda § 4 lg 3
Kinnitada väljapoole Nõo valda makstava huvitegevuse osalustasu piirmäära suuruseks 200 (kakssada) eurot ühe huvitegevuses osaleja kohta aastas, s.o I poolaastal 100 (ükssada) eurot ja II poolaastal 100 (ükssada) eurot.
Väljapoole Nõo valda makstava huvitegevuse osalustasu piirmäära kinnitamine § 1
Eraüldhariduskooli toetus
22 €kuus
Nõo vald toetab eraüldhariduskooli pidajat 22 euroga kuus iga õpilase eest, kelle enda ja ühe seadusliku esindaja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Nõo vald, kui koolil on kehtiv tegevusluba ja õpilane omandab üldharidust. Toetuse maksmise aluseks on erakooli pidaja igakuiselt esitatud arve.
Taotlemine: erakooli pidaja igakuine arve vallavalitsusele
Allikas: Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine § 3–4
Määruse tekst
Nõo valla eelarvest toetatakse erakooli pidajat, kui: 1) erakooli pidaja ja tema tegevus vastab õigusaktides esitatud nõuetele; 2) erakooli pidajal on kehtiv tegevusluba; 3) erakoolis õppiva õpilase (edaspidi: toetatav õpilane) enda ja ühe tema seadusliku esindaja elukoha andmetena on Rahvastikuregistrisse kantud Nõo vald; 4) toetatav õpilane omandab üldharidust; 5) toetatava õpilase andmed on erakooli pidaja poolt nõuetekohaselt kantud e-keskkonda Eesti Hariduse Infosüsteem (edaspidi: EHIS).
Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine § 3
Erakooli pidajale makstakse toetatava õpilase eest toetust 22 eurot kuus.
Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemine § 4
Lasterikaste perede kodutoetus
kuni12 000 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.
- 12 000 €
- esmakordsel taotlemisel
- 6000 €
- kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.
§ 1
taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.
§ 2 p 7
laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;
§ 2 p 3
leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;
§ 2 p 4
Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.
§ 3
Omandada võib ühe eluruumi.
§ 4 lg 3
Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 2
Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 3
Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.
§ 6 lg 2
Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.
§ 7 lg 1
Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.
§ 7 lg 2
12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;
§ 7 lg 3 p 1
6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.
§ 7 lg 3 p 2
Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.
§ 8 lg 1
Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.
§ 8 lg 2
Toetust antakse voorupõhiselt.
§ 9 lg 1
Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 9 lg 2
Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
§ 9 lg 3
Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.
§ 9 lg 4
Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.
§ 10 lg 6
Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.
§ 10 lg 10
Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.
§ 10 lg 13
Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.
§ 10 lg 15
EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.
§ 17 lg 1
Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.
§ 21 lg 1
EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.
§ 21 lg 4
kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;
§ 26 lg 2 p 6
Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.
§ 28 lg 3
Lapsetoetus
80 €kuus
Maksja: Riik
Lapsetoetust makstakse iga lapse kohta sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest jätkub toetus ka pärast 19-aastaseks saamist selle õppeaasta lõpuni. Pere esimese ja teise lapse eest on toetus 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus. Lapsi loetakse peres koos kasvavate toetust saavate laste järgi, mitte tingimata sünnijärjekorras. Toetust saab last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet toetuse pakkumuse. Kui taotlus esitatakse hiljem kui kuue kuu jooksul, makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
- 80 €
- pere esimese ja teise lapse kohta
- 100 €
- pere kolmanda ja iga järgmise lapse kohta
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Ülevaade: lapsetoetus Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 17 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.
§ 17 lg 1
Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 17 lg 2
Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
§ 17 lg 3
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.
§ 26 lg 1
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
§ 26 lg 2
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lasterikka pere toetus
450 €kuus
Maksja: Riik
Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. Kolme kuni kuue lapsega pere saab 450 eurot kuus, seitsme või enama lapsega pere 650 eurot kuus. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja, samuti last kasvatav vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Eraldi taotlust ei esitata: toetus määratakse lapsetoetuse alusel. Kui lapsed on kahe toetuse saaja vahel jagatud, vahetatakse toetuse saaja enne kolmanda lapse sündi, et kolmas laps arvestataks kolmandana.
- 450 €
- kolme kuni kuut last kasvatav pere
- 650 €
- seitset või enamat last kasvatav pere
Taotlemine: automaatselt lapsetoetuse alusel, eraldi taotlust ei esitata
Allikad: Perehüvitiste seadus § 21 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
§ 21 lg 1
Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot.
§ 21 lg 2
Lasterikka pere toetuse suurus seitset või enamat last kasvatavale perele on 650 eurot.
§ 21 lg 3
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.
§ 26 lg 1
Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus.
§ 26 lg 2
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
1000 €kuus
Toetuse liik: Mitmike toetus
Maksja: Riik
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike perele makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Toetus on pere kohta ja seda saab üks vanem, hoolduspere vanem või eestkostja. Pärast laste sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Sünnitoetust makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral eraldi, 1000 eurot iga lapse kohta.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast laste sünni registreerimist
Allikad: Perehüvitiste seadus § 21¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise päevani.
§ 21¹ lg 1
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot.
§ 21¹ lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.
§ 31
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Eestkostetava lapse toetus
240 €kuus
Toetuse liik: Eestkostetava toetus
Maksja: Riik
Toetust makstakse lapsele, kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja, sest vanemad ei kasvata last ega hoolitse tema eest. Toetus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta. Õigus tekib päeval, mil eestkoste kohtumäärus tehakse teatavaks, ja maksmine lõpeb eestkoste lõppemisele järgnevast kuust. Kui eestkoste lõpeb lapse 18-aastaseks saamisega ja laps õpib edasi, makstakse toetust selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks. Peredele, kuhu laps on antud hooldamisele omavalitsuse ja pere vahelise lepingu alusel, seda toetust ei maksta. Hiljem kui kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus · Tähtaeg: hilisemal taotlemisel tagantjärele kuni kuue kalendrikuu eest, mis eelnevad taotluse esitamise kuule
Allikad: Perehüvitiste seadus § 20 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.
§ 20 lg 1
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päeval ning toetuse maksmine lõpetatakse eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.
§ 20 lg 2
Kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks, või lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või lapse täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni, kui ta vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
§ 20 lg 3
Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.
§ 20 lg 4
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lapsendamistoetus
320 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Lapsendajale makstakse iga lapsendatud lapse kohta ühekordselt 320 eurot. Toetust ei saa lapsendaja, kellest laps põlvneb, ega lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane. Toetust ei maksta ka siis, kui perele on sama lapse eest juba sünnitoetust makstud. Õigus tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval ja toetust tuleb taotleda kuue kuu jooksul.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, e-post või klienditeenindus
Allikad: Perehüvitiste seadus § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsendamistoetuse saamise õigus on lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
§ 23 lg 1
Õigus lapsendamistoetusele tekib lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval.
§ 23 lg 2
Lapsendamistoetust makstakse 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
§ 23 lg 3
Ühekordne toetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul toetuse õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 28 lg 3
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Perehüvitiste määramise või määramata jätmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
§ 8 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Ajateenija lapse toetus
900 €kuus
Maksja: Riik
Ajateenistuses või asendusteenistuses oleva vanema alaealisele lapsele makstakse 900 eurot kuus iga lapse kohta kuni teenistuse lõpuni. Sama õigus on alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Taotlusele lisatakse Kaitseressursside Ameti tõend teenistusse asumise kohta.
Allikad: Kaitseväeteenistuse seadus § 54 lg 11–13, § 64 lg 5–5² · Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.
§ 54 lg 11
Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.
§ 54 lg 13
Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.
§ 64 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.
§ 64 lg 5²
Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse suurus on 900 eurot kuus.
§ 5 lg 1
Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmed.
§ 5 lg 2
Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse väljamaksmisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatut.
§ 5 lg 3
andmed isiku Eestis aja- või asendusteenistuses viibimise ning teenistuse eeldatava kestuse kohta;
§ 3 lg 5 p 11
Kohtumenetlusaegne elatisabi
200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa elatist ja kelle jaoks on kohtult elatist nõutud. Elatisabi on 200 eurot kuus iga lapse kohta 150 päeva jooksul alates kohtu makseettepaneku määrusest või hagi tagamise määrusest. Õigus on Eestis elaval alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotluse esitab lapse seaduslik esindaja või täisealine laps 45 päeva jooksul määruse tegemisest. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.
Taotlemine: riigiportaal eesti.ee (kiireim), digiallkirjastatud e-post, klienditeenindus või post · Tähtaeg: 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest
Allikad: Perehüvitiste seadus § 49 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal
§ 47
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse kohaselt.
§ 49 lg 1
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus
§ 49 lg 2
Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 200 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
§ 49 lg 3
Kohtumenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui lapsele on seda varem makstud sama vanema suhtes elatist väljamõistva kohtumenetluse algatamise tõttu, välja arvatud juhul, kui elatisabi taotleb käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud täisealine laps, kellele on elatisabi makstud siis, kui ta oli alaealine.
§ 49 lg 4
Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 51 lg 1
Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse tegemisest või hagi tagamise määruse tegemisest arvates.
§ 52 lg 1
Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
§ 52 lg 2
Kohtumenetlusaegse elatisabi esimene väljamakse tehakse hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval kuul väljamaksmise kuu ja sellele eelnenud perioodi eest.
§ 53 lg 1
Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile
§ 57 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Täitemenetlusaegne elatisabi
kuni200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei maksa kohtu väljamõistetud elatist ja kelle elatise sissenõudmiseks käib täitemenetlus. Elatisabi on 200 euro ja võlgniku kuus makstud elatise vahe, kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ega rohkem kui kohtu määratud elatis. Elatisabi makstakse, kui täitemenetlus on kestnud ühe kuu ja on tekkinud võlgnevus. Õigus on alaealisel lapsel ja õppival lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotlus esitatakse kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega. Makstud elatisabi ulatuses läheb nõue võlgniku vastu riigile.
Taotlemine: taotlus kohtutäituri kaudu koos täitemenetluse alustamise avaldusega
Allikad: Perehüvitiste seadus § 50 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud (edaspidi elatise maksmise alusdokument). Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.
§ 50 lg 1
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.
§ 50 lg 2
Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem kui 200 eurot kalendrikuus.
§ 50 lg 3
Kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.
§ 50 lg 4
Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.
§ 50 lg 5
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.
§ 51 lg 2
Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.
§ 52 lg 5
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamisele ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud tähtajale järgneval kuul.
§ 53 lg 2
Täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.
§ 57 lg 2
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Pankrotimenetlusaegne elatisabi
kuni200 €kuus
Toetuse liik: Elatisabi
Maksja: Riik
Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kelle elatist maksma kohustatud vanem on pankrotis, alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni, tagasiulatuvalt ka ajast, mil täitemenetlus oli pankrotiavalduse tõttu peatatud. Elatisabi on kõige rohkem 200 eurot kuus iga lapse kohta ja see arvutatakse samamoodi nagu täitemenetluse ajal. Kõiki elatisabi liike kokku makstakse ühel kuul kõige rohkem 200 eurot. Kui lapsele on viimase 12 kuu jooksul elatisabi makstud, teeb Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse ise; muidu esitatakse taotlus kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, vabas vormis taotlus
Allikad: Perehüvitiste seadus § 50¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Laps ei ole õigustatud elatisabi saama, kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 106 alusel teine isik.
§ 48 lg 2
Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, makstakse õigustatud isikule elatise maksmise alusdokumendi alusel alates pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetlusaegset elatisabi. Elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust.
§ 50¹ lg 1
Pankrotimenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Elatisabi suuruse arvutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 50 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtteid.
§ 50¹ lg 2
Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse tagasiulatuvalt alates täitemenetluse peatamisest pankrotiavalduse menetlemise ajal kuni pankroti väljakuulutamiseni.
§ 50¹ lg 3
Kui isikul on õigus saada samal kuul pankrotimenetlusaegset ja kohtumenetlusaegset või täitemenetlusaegset elatisabi, makstakse elatisabi kokku kuni 200 eurot kalendrikuus.
§ 50¹ lg 4
Kui pankrotimenetlusaegset elatisabi saama õigustatud isikule on eelneva 12 kuu jooksul makstud elatisabi, saab Sotsiaalkindlustusamet andmed võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta kohtute infosüsteemist ja pankroti väljakuulutamise kohta väljaandest Ametlikud Teadaanded. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib elatisabi saama õigustatud isiku vastavust pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise tingimustele ja teavitab õigustatud isiku seaduslikku esindajat või täisealist õigustatud isikut elatisabi saamise õiguse tekkimisest.
§ 51 lg 5
Kui isikut ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pankrotimenetlusaegse elatisabi saamise õiguse tekkimisest teavitatud, esitab elatisabi saama õigustatud isiku seaduslik esindaja või täisealine õigustatud isik taotluse pankrotimenetlusaegse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
§ 51 lg 6
Pankrotimenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Elatisabi hilisema taotlemise korral määratakse elatisabi tagantjärele kuni taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 52 lg 1¹
Kohtumenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise või määramata jätmise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 25 sätestatud korras.
§ 52 lg 2
Pankrotimenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel riigile üle väljamakstud pankrotimenetlusaegse elatisabi ulatuses.
§ 57 lg 1¹
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Puudega lapse toetus
270 €kuus
Maksja: Riik
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.
- 270 €
- sügava puudega laps
- 180 €
- raske puudega laps
- 139 €
- keskmise puudega laps
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest
Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
§ 6 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.
§ 2 lg 1¹
Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
§ 2² lg 1
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
§ 16 lg 3¹
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
§ 17 lg 2
Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.
§ 17 lg 3
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.
§ 25⁴ lg 1
Harvikhaigusega lapse toetus
180 €kuus
Maksja: Riik
Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.
§ 6 lg 1¹
raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;
§ 6 lg 5 p 2
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.
§ 6 lg 3
kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
§ 6 lg 6
Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.
§ 13¹ p 11
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.
§ 22 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
§ 6 lg 2
Puudega vanema toetus
19,18 €kuus
Maksja: Riik
Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast
Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.
§ 9
Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 9
Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4
Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
§ 16 lg 1
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.
§ 16 lg 2 p 3
lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.
§ 4 p 1
õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;
§ 4 p 2
perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
§ 4 p 3
teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
§ 4 p 4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.
§ 8
Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.
§ 17 lg 4
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.
§ 19 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.
§ 19 lg 3
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.
§ 19 lg 4
Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
§ 19 lg 5
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.
§ 20 lg 2¹
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
§ 20 lg 7
Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1
Üksikvanema lapse toetus
100 €kuus
Maksja: Riik
Üksikvanema lapse toetust makstakse 100 eurot kuus lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistris puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse lapse sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes õppiva lapse eest kuni selle õppeaasta lõpuni. Maksmine lõpeb, kui isadus tuvastatakse, lapsele lisandub teine vanem lapsendamise kaudu, vanema tagaotsimine lõpetatakse või sama vanema eest hakatakse maksma toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust. Pärast lapse sünni registreerimist saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud taotluse esitamise kuule eelnenud ajast
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Üksikvanema lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.
§ 19 lg 1
Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.
§ 19 lg 2
Üksikvanema lapse toetuse suurus on 100 eurot.
§ 19 lg 3
Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni.
§ 17 lg 1
Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
§ 17 lg 2
Perehüvitise saamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.
§ 4 lg 2
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui perehüvitiste saaja viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul.
§ 12 lg 4
Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise, maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust.
§ 12 lg 7
Käesoleva seaduse § 19 alusel määratud toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.
§ 14 lg 3
Kui isikul on õigus saada mitut liiki perehüvitisi, määratakse ja makstakse need samal ajal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 8 lg 2
Toitjakaotustoetus
347,82 €kuus
Maksja: Riik
Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem on surnud või on teadmata kadunud ja politsei ei ole 12 kuu jooksul tema asukohta kindlaks teinud. Toetus on 347,82 eurot kuus ja selle suurus vaadatakse igal aastal üle. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppiva lapse eest kuni 21-aastaseks saamiseni. Taotleja või laps peab olema enne taotlemist elanud Eestis vähemalt 36 kuud viimase 48 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust õiguse tekkimisest, hiljem tagantjärele kõige rohkem kuue kuu eest, teadmata kadunud vanema korral 12 kuu eest. Lapsele, kes sai enne 1. oktoobrit 2026 toitjakaotuspensioni ja kelle pension oli toetusest suurem, makstakse toetust varasema pensioni suuruses.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 6 kalendrikuud, teadmata kadunud vanema korral kuni 12 kalendrikuud
Allikad: Perehüvitiste seadus § 19¹ ja § 63¹¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
§ 19¹ lg 1
Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.
§ 19¹ lg 2
Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.
§ 19¹ lg 4
Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma ühega.
§ 19¹ lg 5
Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
§ 19¹ lg 6
Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma veebilehel hiljemalt 10. aprillil.
§ 19¹ lg 8
Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.
§ 19¹ lg 9
Peretoetusi taotleb last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või:
§ 25 lg 1
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Igakuise peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Toitjakaotustoetuse taotlemisel, kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse, määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kalendrikuu eest.
§ 28 lg 2
Määratud igakuist peretoetust makstakse jooksva kuu eest.
§ 28 lg 5
Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise, kui laps eraldatakse perest või kui lapse suhtes on algatatud eestkoste seadmise menetlus.
§ 12 lg 1
Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
§ 14 lg 5
Täiendav sotsiaaltoetus lastega perekonnale
15 €kuus
Toetuse liik: Täiendav sotsiaaltoetus
Maksja: Riik
Toimetulekutoetuse saaja, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, saab koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot kuus. Toetuse maksab elukohajärgne omavalitsus riigieelarve rahast koos toimetulekutoetusega.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus, makstakse koos toimetulekutoetusega
Allikas: Sotsiaalhoolekande seadus § 135
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 tähenduses on lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
§ 135 lg 1
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses lapseks.
§ 135 lg 2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest käesoleva seaduse § 156 lõike 1 alusel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest.
§ 135 lg 3
Kulude hüvitamine
Huvikooli õppetasu soodustus
kuni100%kuus
Nõo Muusikakooli ja Nõo Spordikooli õppetasust saab soodustust vanem, kes elab koos lapsega rahvastikuregistri järgi Nõo vallas. Soodustus on 100%, kui laps on kolmas või järgmine huvikoolis õppiv laps peres, kui peres kasvab neli või enam alla 19-aastast last, või kui õppur on ajutiselt suundunud eriala õppima välismaale. 40% soodustus kehtib vähenenud majanduslike võimaluste korral ja kui õpilane osaleb õppes vaid korra nädalas (v.a muusikakooli eelkool). 70% soodustus (koha säilitamise tasuna) kehtib õppurile, kes puudub tervislikel põhjustel õppetööst üle nelja nädala. Soodustuse otsustab huvikooli juures moodustatud komisjon.
Taotlemine: vabas vormis taotlus huvikooli direktorile · Tähtaeg: eelmise kuu 30. kuupäevaks
Allikas: Nõo valla huvikoolide õppetasu maksmise ja soodustuse andmise kord § 4
Määruse tekst
Õppetasu soodustust on õigus taotleda vanemal, kes elab rahvastikuregistri andmetel Nõo vallas ning kelle elukoha aadress ühtib lapse, kelle suhtes soodustust taotletakse, elukoha aadressiga.
Nõo valla huvikoolide õppetasu maksmise ja soodustuse andmise kord § 4 lg 2
Õppetasu soodustus 100% kehtib õppurile, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) on kolmas või järgmine laps perest, kus huvikoolis õpib 3 või enam õppurit; 2) on perest, kus kasvab 4 või enam alla 19-aastast last; 3) on huvikooli õppurite nimekirjas, kuid on suundunud teatud perioodiks vastavat eriala õppima välismaale.
Nõo valla huvikoolide õppetasu maksmise ja soodustuse andmise kord § 4 lg 3
Õppetasu soodustus 70%, mida käsitletakse kui koha säilitamise tasu, kehtib õppurile, kes puudub tervislikel põhjustel õppetööst rohkem kui 4 nädalat (28 kalendripäeva ja enam) ning see kinnitatakse huvikooli direktori käskkirjaga.
Nõo valla huvikoolide õppetasu maksmise ja soodustuse andmise kord § 4 lg 8
Lasteaia osalustasu soodustus
kuni100%kuus
Kui perest käib Nõo valla lasteaias samaaegselt kaks last ja vanema ning laste elukohana on rahvastikuregistris Nõo vald, tasub vanem teise lapse eest poole osalustasu määrast. Kui samaaegselt käib lasteaias kolm või enam last, on vanem kolmanda ja iga järgneva lapse eest osalustasust täielikult vabastatud.
- 50 €
- teine samaaegselt lasteaias käiv laps peres
- 100 €
- kolmas ja iga järgnev samaaegselt lasteaias käiv laps peres
Allikas: Nõo valla lasteaedade osalustasu kehtestamine § 4–5
Määruse tekst
Vanem tasub teise lapse eest ½ osalustasu määrast, kui lasteaias käib samaaegselt perest kaks (2) last, tingimusel, et vanema ja laste elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Nõo vald.
Nõo valla lasteaedade osalustasu kehtestamine § 4
Vanem vabastatakse kolmanda ja iga järgneva lapse eest osalustasu maksmisest juhul, kui perest käib lasteaias kolm või enam last, tingimusel, et vanema ja laste elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Nõo vald.
Nõo valla lasteaedade osalustasu kehtestamine § 5
Reklaam
Eralasteaia ja -lapsehoiu koha toetus
Omaosaluse tegelik kulu
Kui Nõo vald ei suuda lasteaiaealisele lapsele tagada kohta munitsipaallasteasutuses, rahastab vald osaliselt lapsehoiu- või eralasteaiateenust lapsele, kelle enda ja vähemalt ühe vanema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Nõo vald, kellele ei maksta vanemahüvitist ja kes on Nõo valla lasteaia järjekorras. Vald tasub teenuse osutajale kohatasu igakuiselt vastavalt vanema, valla ja teenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolsele lepingule; vanem tasub ise lasteaedades kehtiva vanema osa ja toitlustuskulu. Vanem esitab taotluse vallavalitsusele vähemalt 14 päeva enne teenuse kasutamise soovitud algust.
Taotlemine: taotlus vallavalitsusele · Tähtaeg: vähemalt 14 päeva enne teenuse kasutamise algust
Allikad: Lapsehoiu- või eralasteaiateenuse võimaldamise kord Nõo vallas § 1–4 · nvv.ee
Määruse tekst
Nõo valla eelarvest rahastatava teenuse saajaks on lasteaiaealine laps: 1) kelle enda ja vähemalt ühe vanema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Nõo vald; 2) kelle eest ei maksta lapsevanemale hüvitist vanemahüvitise seaduse alusel; 3) kes on registreeritud Nõo valla lasteaia järjekorda, kuid kellele vald ei suuda munitsipaallasteasutuses kohta tagada.
Lapsehoiu- või eralasteaiateenuse võimaldamise kord Nõo vallas § 2 lg 2
Vanem esitab vallavalitsusele taotluse (Lisa 1) vähemalt 14 päeva enne soovitud teenuse kasutamise algust.
Lapsehoiu- või eralasteaiateenuse võimaldamise kord Nõo vallas § 3 lg 3
Spordikooli võistluskulude katmine
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Võistlustel osalemise toetus
Nõo Spordikooli õpilaste võistluskulud (sh osavõtutasud, majutus, transport, toitlustus) katavad vald ja vanemad. Vallavalitsus tasub esialgu 100% võistlusele kuluvast summast; võistluse järel otsustab spordikooli direktor lapsevanema osaluse suuruse vastavalt eelarvelistele vahenditele, mille lapsevanem seejärel osaliselt tasub. Vanema kohustus võistluskulude tasumiseks on kirjas vanema ja spordikooli vahelises õppelepingus.
Allikas: Nõo Spordikooli võistluskulude katmine § 1–2
Määruse tekst
Nõo vallavalitsus tasub 100 % võistlusele kuluvast summast.
Nõo Spordikooli võistluskulude katmine § 2 lg 1 p 1
Võistluse järgselt otsustab Nõo Spordikooli direktor lapsevanema osaluse suuruse vastavalt eelarvelistele vahenditele ning võib kulude jaotamisel teha koostööd teiste spordikoolide ja -klubidega või sportlike institutsioonidega.
Nõo Spordikooli võistluskulude katmine § 2 lg 1 p 2
Võistluse järgselt tasub lapsevanem osaliselt tagasi tema lapse (laste) võistlusel osalemise kulud.
Nõo Spordikooli võistluskulude katmine § 2 lg 2
Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamine
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Koolitranspordi toetus
Maksja: Riik
Riigikooli või riigi kutseõppeasutuse õpilasele, kelle elukoht ei ole kooliga samas asulas, hüvitatakse sõidukulud. Iga päev koolis käivale õpilasele hüvitatakse üks edasi-tagasi sõit päevas, õpilaskodus elavale üks sõit nädalas ning sõidud riigipühadeks ja koolivaheajaks. Hüvitist taotleb õpilane või tema vanem koolilt koos sõidudokumentidega.
Taotlemine: avaldus koolile koos sõidudokumentidega
Allikad: Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus · Kutseõppeasutuse seadus § 43 · hm.ee
Määruse tekst
Käesolevas määruses kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis (edaspidi õppeasutus) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) ühistranspordi sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord.
§ 1
Õppeasutuse eelarves õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ettenähtud vahendite piires võimaldatakse õppetöö perioodil ühistranspordi sõidusoodustusi õppeasutuse õpilastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht (edaspidi elukoht) ei ole õppeasutusega samas asulas ja kes õpivad:
§ 2 lg 1
Sõidukulude hüvitise saamiseks esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja õppeasutusele taotluse käesoleva määruse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud korras.
§ 2 lg 3
Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes omandab põhi- või üldkeskharidust või kutsekeskharidust, õpib teise või kolmanda taseme kutseõppes või läbib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.
§ 3 lg 1
Õpilaskodus või muus õppetöö perioodiks kasutusele antud eluruumis elavale õpilasele, kes õpib neljanda või viienda taseme kutseõppes, hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu kuni kaks korda kuus, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse sõidu kulu.
§ 3 lg 2
Iga õppepäev õppeasutusse ja tagasi elukohta sõitvale õpilasele hüvitatakse sõidukulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.
§ 3 lg 3
Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires.
§ 3 lg 5
Õppeasutus ei hüvita sõidukulu õpilasele, kes viibis akadeemilisel puhkusel või kes ei osalenud õppetöös päevadel, mille eest hüvitist taotleb.
§ 3 lg 6
Õpilase sõidukulud hüvitatakse õppeasutuse poolt avaliku või kommertsliini vedajaga või liiniveo korraldajaga sõlmitava lepingu alusel.
§ 4 lg 1
Kui õpilase elukoha ja õppeasutuse või õppekoha vaheline sõit ei ole õppeasutuse poolt sõlmitud lepinguga kaetud, hüvitatakse sõidukulud pileti alusel.
§ 4 lg 2
Käesoleva määruse rakendamiseks kehtestavad õppeasutused direktori või rektori käskkirjaga koolisisese sõitude hüvitamise korra, arvestades käesolevat korda ning õppeasutusele eraldatud eelarveliste vahendite suurust.
§ 5 lg 1
Haridus- ja teadusminister eraldab õppeasutuste taotluste alusel õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatavate vahendite eelarve õppeasutuste lõikes ning teostab järelevalvet õpilaste sõidukulude hüvitamiseks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle.
§ 5 lg 2
Õppeasutus võib kasutada kuni 3 protsenti õpilaste sõitude hüvitamiseks eraldatud summast käesoleva korra rakendamisega seotud kulude katteks.
§ 5 lg 3
sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
§ 43 lg 2 p 8
Ema vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkuse ajal kuni 100 järjestikust päeva, millest kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema, kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele, saab hüvitist lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Töölepinguga töötavale emale saadab Sotsiaalkindlustusamet pakkumuse; füüsilisest isikust ettevõtja, juhatuse liige või võlaõigusliku lepinguga töötav ema annab ametile ise teada.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 35, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Ema vanemahüvitise saamise õigus on lapse emal.
§ 35 lg 1
Ema vanemahüvitist on õigus saada kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
§ 35 lg 3
Emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks saamiseni.
§ 35 lg 6
Isikul, kellel on õigus saada emapuhkust, on õigus ema vanemahüvitisele üksnes emapuhkuse kasutamise perioodil, kui emapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
§ 35 lg 7
Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
§ 37 lg 3
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva.
§ 34 lg 7
Kui emale on määratud ema vanemahüvitis üle hüvitise ülempiiri, kohaldatakse emale jagatava vanemahüvitise määramisel hüvitise ülempiiri.
§ 45 lg 4
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud;
§ 39 lg 3 p 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Isa vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Isa vanemahüvitist makstakse isapuhkuse ajal 30 päeva. Hüvitist saab kasutada alates 30 päevast enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, hiljem see aegub. Samast soost vanemate puhul on õigus vanemal, kes ei ole lapse ema. Mitmike sünni korral makstakse isale täiendavat vanemahüvitist samas ulatuses. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Hüvitist saab planeerida Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses alates 30 päevast enne eeldatavat sünnikuupäeva.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, planeerimine või pakkumuse kinnitamine pärast lapse sündi
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 36, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Isa vanemahüvitise saamise õigus on lapse isal.
§ 36 lg 1
Isal tekib isa vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Isa vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva.
§ 36 lg 2
Isikul, kellel on õigus saada isapuhkust, on õigus isa vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil, kui isapuhkuse andmed on kantud töötamise registrisse.
§ 36 lg 3
Isa vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.
§ 36 lg 4
Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema.
§ 36 lg 5
Kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, samuti juhul, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isa vanemahüvitise saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
§ 36 lg 6
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.
§ 34 lg 8
Kui isa või teine vanem taotleb isa vanemahüvitist lapse sünnile eelneva perioodi eest, määratakse ja makstakse isa vanemahüvitis 30 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi, kui on täidetud järgmised tingimused:
§ 46 lg 4
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
§ 39 lg 3 p 2
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Jagatav vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada pärast ema või isa vanemahüvitist kordamööda või osaliselt koos, kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitise päevi on 475; kui emal ei olnud enne lapse sündi õigust ema vanemahüvitisele, on neid 515. Ema, isa ja jagatava vanemahüvitise päevi on ühe lapse kohta kokku kuni 605, ja samal ajal saavad mõlemad vanemad hüvitist kuni 60 päeva. Kui vanemad on surnud või ei kasvata last, on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal 545 päevaks. Hüvitis on 100% vanema keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal sündinud lapse eest kõige rohkem 3806,10 eurot kuus. Kui arvestusperioodil maksustatud tulu ei olnud, on hüvitis 886 eurot kuus. Kui tulu oli töötasu alammääraga võrdne või väiksem, makstakse alammäära järgi: alates 1. aprillist 2026 sündinud laste eest 946 eurot kuus. Hüvitis makstakse kord kuus eelmise kuu eest. Kui hüvitise saaja vahetub, esitab uus saaja taotluse senise saaja nõusolekuga.
Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, pakkumuse kinnitamine pärast lapse sünni registreerimist
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 37, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta või kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada 475 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 37 lg 1
Isikul, kellel ei ole õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, on õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva.
§ 37 lg 2
Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist.
§ 37 lg 3
Kui lapse vanemad on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, on jagatava vanemahüvitise saamise õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Jagatavat vanemahüvitist on õigus saada alates lapse sünnist 545 kalendripäeva, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 37 lg 4
Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.
§ 34 lg 9¹
Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.
§ 6 lg 1 (kordamööda)
Vanemahüvitise saaja võib Sotsiaalkindlustusametile esitada teate vanemahüvitise, välja arvatud ema vanemahüvitise, maksmise peatamiseks või jätkamiseks.
§ 46¹ lg 1
Käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud juhul määratakse jagatav vanemahüvitis isiku taotluseta ühe kuu jooksul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates.
§ 46 lg 2
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.
§ 34 lg 2
teistel vanemahüvitise saamise õigust omavatel isikutel ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud.
§ 39 lg 3 p 2
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitis
100%vähemalt 886 €, kuni 3806,1 € kuus
Toetuse liik: Vanemahüvitis
Maksja: Riik
Lapsendaja või hoolduspere vanem, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele või lapsendajapuhkusele, saab lapsendaja vanemahüvitist 70 päeva. Päevad kasutatakse kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes lapsendab tema lapse, seda hüvitist ei saa. Kui perel on lapse eest õigus tavalisele vanemahüvitisele rohkem kui 70 päeva, lapsendaja vanemahüvitist ei maksta. Mõlemad vanemad võivad hüvitist saada samal ajal kuni 35 päeva. Hüvitis on 100% keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulust, 2026. aastal kõige rohkem 3806,10 eurot kuus; kui maksustatud tulu ei olnud, on see 886 eurot kuus. Hüvitist ei määrata automaatselt: pere pöördub ise Sotsiaalkindlustusametisse.
Taotlemine: taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse suhtluses, infotelefoni, e-posti või klienditeeninduse kaudu · Tähtaeg: kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest või hoolduspere lepingu sõlmimisest
Ülevaade: vanemahüvitis Eestis
Allikad: Perehüvitiste seadus § 38, § 39–§ 42, § 46 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 3 · Töötasu alammäära kehtestamine § 1 · sotsiaalkindlustusamet.ee
Määruse tekst
Lapsendaja vanemahüvitise saamise õigus on ühel lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras, või hoolduspere vanemal, kui ta ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane.
§ 38 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel.
§ 38 lg 2
Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.
§ 38 lg 3
Kui lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, ei ole tal õigust lapsendaja vanemahüvitisele. Kui lapsendajal on õigus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva või vähem, on tal õigus üksnes lapsendaja vanemahüvitisele.
§ 38 lg 4
Isikul, kellel on töölepingu seaduse § 61 alusel õigus saada lapsendajapuhkust, on õigus lapsendaja vanemahüvitisele.
§ 38 lg 5
Kui hoolduspere vanem on ühe lapse eest kasutanud õigust lapsendaja vanemahüvitisele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral käesolevas paragrahvis sätestatud lapsendaja vanemahüvitist.
§ 38 lg 6
Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, arvestades käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tingimusi.
§ 33 lg 1
Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
§ 34 lg 1
Lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood on lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud.
§ 39 lg 4
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks.
§ 39 lg 1
Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga.
§ 39 lg 7
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus.
§ 40 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet arvutab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise ülempiiri ja avaldab selle oma veebilehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.
§ 40 lg 4
Ühe kalendrikuu vanemahüvitise määr (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise määr) on eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Ühe kalendrikuu hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
§ 41 lg 1
Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus ühe kalendripäeva hüvitise määraga.
§ 41 lg 3
Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 886 eurot kalendrikuus.
§ 2 lg 3
Kui käesoleva seaduse § 39 lõigete 2–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on vanemahüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisega.
§ 42 lg 1
Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.
§ 1
Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.
§ 3
Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui ta on vanemahüvitise määramiseks vajalikud andmed saanud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.
§ 46 lg 1
Vanemahüvitis makstakse välja üks kord kuus eelmise kalendrikuu eest.
§ 46 lg 6
Perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel.
§ 6 lg 1
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel isikute vastavust peretoetuste või vanemahüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikuid hüvitise õiguse tekkimisest.
§ 5 lg 1
Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks.
§ 3 lg 1
Vajaduspõhine
Vabariiklikel ja rahvusvahelistel sündmustel osalemise toetus
Vajaduspõhine
Toetuse liik: Andeka noore toetus
Rahvastikuregistris Nõo valla elanikuna registreeritud kuni 26-aastane noor, tema esindaja, või kollektiiv/organisatsioon, mille tegevuses Nõo valla kuni 26-aastased noored osalevad, saab taotleda toetust osalemiseks vabariiklikul või rahvusvahelisel konkursil, festivalil või võistlusel (või selleks ettevalmistumiseks), kui taotleja on oma valdkonnas silmapaistvalt esinenud vähemalt maakondlikul tasandil. Toetust ei anta halduskulude katmiseks ega vara soetamiseks. Vallavalitsus rahuldab taotluse täies mahus, osaliselt või jätab rahuldamata; toetus eraldatakse samale taotlejale üldjuhul üks kord aastas.
Taotlemine: vabas vormis taotlus vallavalitsusele · Tähtaeg: taotleda saab kogu eelarveaasta jooksul
Allikas: Nõo valla noorte toetamine vabariiklikel ja rahvusvahelistel sündmustel osalemisel § 1–3
Määruse tekst
Taotleja käesoleva korra mõistes on: 1) rahvastikuregistris Nõo valla elanikuna registreeritud kuni 26 aastane isik või tema esindaja; 2) kollektiiv või organisatsioon, mille tegevuses osalevad Nõo valla noored vanuses kuni 26 aastat.
Nõo valla noorte toetamine vabariiklikel ja rahvusvahelistel sündmustel osalemisel § 1 lg 2
Vallavalitsus rahuldab taotluse kas täies mahus või osaliselt või jätab taotluse rahuldamata. … Samale taotlejale eraldatakse toetust üldjuhul üks kord aastas.
Nõo valla noorte toetamine vabariiklikel ja rahvusvahelistel sündmustel osalemisel § 3 lg 5, 7
Teenused
Hõbelusikas
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Sünnitoetus
Nimelise hõbelusika saab Nõo valla vastsündinu, kes on saanud sünnitoetuse esimese osa. Kingituse üleandmise ajal peab lapse ja vähemalt ühe vanema registrijärgne elukoht olema Nõo vallas.
Võrdlus: sünnitoetus teistes valdades ja linnades (320–1500 € ühekordselt)
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 33 lg 1–2 ()
Määruse tekst
Hõbelusikas on asjaline toetus, mille saamise õigus on kõigil sünnitoetuse 1. osa saanud Nõo valla vastsündinud lastel.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 33 lg 1–2
Jõulupakk
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Jõulutoetus
Asjalist jõulupakki saavad kõik Nõo valla kuni kaheteistaastased lapsed. Pakid jagatakse valla laste jõulupeol või muul sobival viisil.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 34 lg 1–2 ()
Määruse tekst
Jõulupakkide toetus on asjaline toetus, mille saamise õigus on kõigil Nõo valla kuni kaheteistaastastel lastel.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 34 lg 1–2
Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Raske või sügava puudega lapse abistamise toetus
Riigieelarvest Nõo vallale antud vahendeid kasutatakse raske ja sügava puudega lastele ning nende peredele toetavate teenuste pakkumiseks. Teenused hõlmavad lapsehoidu, sotsiaaltransporti, isiklikku abistajat, tugiisikut, intervallhooldust, nõustamist, eluaseme kohandamist ning muid lapse arengut ja pere toimetulekut toetavaid teenuseid.
Allikas: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 46 lg 1–3 ()
Määruse tekst
Riigieelarvest Nõo vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 46 lg 1–3
Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetus
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Järelhooldusteenus
Riigieelarvest Nõo vallale eraldatud vahenditega osutatakse ja korraldatakse asendus- ja järelhooldusteenust ning toetatakse hooldusperesid.
Taotlemine: lastekaitsespetsialisti suunamisel
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 47 () · nvv.ee
Määruse tekst
Riigieelarvest Nõo vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 47
Nõo valla toetused
Reklaam