Määr.Otsing

Kohila valla puuetega inimeste toetused

Raplamaa omavalitsuste seas on Kohila valla täisealise hooldajatoetus (25 € kuus) väikseim.

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Hooldajatoetus

25 €kuus

Toetuse liik: Täisealise hooldajatoetus

Igakuine rahaline toetus raske või sügava puudega isiku hooldajale, kes on vallavalitsuse poolt sotsiaalvaldkonna spetsialisti ettepanekul määratud. Hooldus seatakse Kohila valla elanikule; hooldajaks võib määrata täisealise teovõimelise isiku, kelle rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht on Kohila vallas (alaealisele hooldusvajadusega isikule ka lapsevanema, eestkostja või perekonnas hooldaja). Toetus makstakse otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust, välja hiljemalt 25. kuupäevaks.

25 €
raske puudega isiku hooldajale
40 €
sügava puudega isiku hooldajale
200 €
sügava puudega lapse või täiskasvanu hooldajale, kellel ei ole hoolduskoormuse tõttu võimalik täistööajaga tööl käia

Võrdlus: täisealise hooldajatoetus teistes valdades ja linnades (25–150 € kuus)

Allikad: Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord § 3; § 8 lg 1 () · Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord § 18 lg 1; Lisa 1 p 11 ()

Määruse tekst
hooldajatoetus – vallavalitsuse poolt kinnitatud suuruses hooldajale igakuiselt makstav rahaline toetus.

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord § 3

Hooldajatoetust makstakse hooldajaks määratud isikule otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust ning makstakse välja igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks.

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord § 8 lg 1

Raske või sügava puudega isiku hooldajale makstakse igakuiselt toetust hooldamisega seotud lisakulutuste ja hoolduskoormusest tingitud vähenenud sissetulekute kompenseerimiseks.

Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord § 18 lg 1

11. Hooldajatoetuse määrad: 1.1. Raske puudega isiku hooldajale - 25 eurot kuus. 1.2. Sügava puudega isiku hooldajale - 40 eurot kuus. 1.3. Sügava puudega lapse või täiskasvanu hooldajale, kellel ei ole võimalik hoolduskoormuse tõttu täistööajaga tööl käia - 200 eurot kuus.

Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Lisa 1 p 11

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

kuni595 €kuus

Toetuse liik: Üldhooldusteenus

Turvaline keskkond ja toimetuleku tagamine täisealisele, kes terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt/püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei saa tagada muu abiga.

Taotlemine: pöördumine sotsiaaltöö spetsialisti poole

Võrdlus: üldhooldusteenus teistes valdades ja linnades (500–856 € kuus)

Allikad: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 6 () · p 1 ()

Määruse tekst
(3)Üldhooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 221 sätestatule ja Kohila Vallavolikogu 29.06.2023 määrusele nr 7 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord“. (4)Kui üldhooldusteenuse maksumus ületab sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 221 alusel tasutava kulu maksumust, tasutakse puudujääv üldhooldusteenuse maksumuse osa üldhooldusteenust saava isiku varaliste vahendite arvelt või nende puudumisel ülalpidamiskohustuslaste vara arvelt.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 6

Kehtestada alates 1. juulist 2023 Kohila valla eelarvest rahastatava ööpäevaringse üldhooldusteenuste (tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitse kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud, koolituse ja supervisiooni kulud) piirmääraks 595 eurot kuus.

p 1

Reklaam

Erivajadusega üliõpilase stipendium

kuni510 €kuus

Maksja: Riik

Erivajadusega üliõpilase stipendiumi saab kõrgkooli üliõpilane, kaasa arvatud doktorant, kellel on tuvastatud puue. Stipendium sõltub puude raskusastmest ja liigist: sügava või raske puude korral 510 eurot kuus kuulmisfunktsiooni, 148 eurot liikumis- või nägemisfunktsiooni ja 80 eurot muu funktsiooni kõrvalekalde korral; keskmise puude korral vastavalt 325, 68 ja 60 eurot kuus. Osakoormusega õppides on stipendium väiksem. Taotluse saab esitada Haridus- ja Noorteametile igal kuul peale juuli ja augusti ning stipendium määratakse kuni kümneks kuuks. Seda saab koos teiste stipendiumitega.

510 €
sügav või raske puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
148 €
sügav või raske puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
80 €
sügav või raske puue, muu funktsiooni kõrvalekalle
325 €
keskmine puue, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
68 €
keskmine puue, liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
60 €
keskmine puue, muu funktsiooni kõrvalekalle

Taotlemine: Haridus- ja Noorteameti taotluskeskkond · Tähtaeg: jooksvalt kogu õppeaasta vältel, välja arvatud juulis ja augustis; igal õppeaastal uus taotlus

Allikad: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord § 2, § 3, § 7 · harno.ee

Määruse tekst
erivajadusega üliõpilaste stipendium;

§ 1 lg 2 p 4

Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta on immatrikuleeritud ülikooli või rakenduskõrgkooli, kellele on antud kõrgharidusseaduses sätestatud korras õppeõigus ning kes vastab järgmistele tingimustele:

§ 2 lg 1

ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

§ 2 lg 1 p 1

ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumi

§ 2 lg 1 p 2

ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös;

§ 2 lg 1 p 4

ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit täiskoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui üks aasta üle õppekava nominaalkestuse aja või osakoormusega õppides ja õpe ei ole kestnud kauem kui kahekordne õppekava nominaalkestuse aeg.

§ 2 lg 1 p 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.

§ 2 lg 1¹

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks saab üliõpilane esitada taotluse Haridus- ja Noorteametile jooksvalt taotluste menetlemise infosüsteemis, välja arvatud juulis ja augustis.

§ 2 lg 2

Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

§ 2 lg 3

Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava ja õpe ei ole kestnud kauem kui õppekava nominaalkestus, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.

§ 2 lg 4

Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse täiskoormusega õppes alates taotluse esitamise kuust kuni kümneks õppekuuks ning osakoormusega õppes ja akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaledes alates taotluse esitamise kuust kuni semestri lõpuni.

§ 3 lg 1

Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja.

§ 3 lg 3

Stipendium makstakse hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud taotluse esitamise kuu eest, mis makstakse taotluse esitamisele järgeva kuu jooksul.

§ 3 lg 3

tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest;

§ 3 lg 4 p 3

Otsus erialastipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotlusperioodi lõppu ning otsus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotluse kohta 45 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 3 lg 6

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

§ 7 lg 1

Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus ei või ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.

§ 7 lg 3

Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.

§ 7 lg 3²

Puudega lapse toetus

270 €kuus

Maksja: Riik

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude katteks. Sügava puudega lapsele on toetus 270 eurot, raske puudega lapsele 180 eurot ja keskmise puudega lapsele 139 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Toetuse aluseks on Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusaste ja toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest. Toetust saavad Eesti alalised elanikud ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavad välismaalased.

270 €
sügava puudega laps
180 €
raske puudega laps
139 €
keskmise puudega laps

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Ülevaade: puudega lapse toetus Eestis

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 6 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 lg 1

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Harvikhaigusega lapse toetus

180 €kuus

Maksja: Riik

Harvikhaigusega lapse toetust makstakse 180 eurot kuus lapsele, kellel on sotsiaalministri määruses loetletud harvikhaigus, kuid kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Loetelus on näiteks fenüülketonuuria, galaktoseemia, glutaaratsiduuria ja tsüstiline fibroos. Toetus aitab puuet ennetada ja katab haigusest tulenevaid lisakulusid. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 13¹ · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudega lapse toetusele õigus ka harvikhaiguse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, ning toetust makstakse puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu.

§ 6 lg 1¹

raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot;

§ 6 lg 5 p 2

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega lapse toetus makstakse lapse, vanema või eestkostja arvelduskontole.

§ 6 lg 3

kehtestab määrusega nende harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.

§ 6 lg 6

Diacylglycerol O-Acyltransferase 1 puudulikkus.

§ 13¹ p 11

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

§ 6 lg 2

Puudega tööealise inimese toetus

100 €kuus

Maksja: Riik

Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 100 eurot ja raske puudega inimesele 50 eurot kuus. Keskmise puude korral sõltub summa sellest, millise funktsiooni kõrvalekalle on: liikumisfunktsiooni korral 42 eurot, nägemisfunktsiooni korral 38 eurot, muu funktsiooni korral 37 eurot, vaimse funktsiooni korral 35 eurot, kuulmisfunktsiooni korral 31 eurot ning keele- ja kõnefunktsiooni korral 29 eurot kuus; mitme funktsiooni kõrvalekalde korral 42 eurot. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega. Kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul puude tuvastamise otsusest, makstakse toetust puude tuvastamise päevast; hiljem tagantjärele kõige rohkem kolme kuu eest.

100 €
sügava puudega tööealine inimene
50 €
raske puudega tööealine inimene
42 €
keskmise puudega tööealine inimene, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle
38 €
keskmise puudega tööealine inimene, nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
37 €
keskmise puudega tööealine inimene, muu funktsiooni kõrvalekalle
35 €
keskmise puudega tööealine inimene, vaimse funktsiooni kõrvalekalle
31 €
keskmise puudega tööealine inimene, kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle
29 €
keskmise puudega tööealine inimene, keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7 · Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 9 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 7 lg 1

Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, makstakse toetust 42 eurot.

§ 9 lg 2

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

§ 2 lg 2¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1

Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

§ 2 lg 2¹

Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel on tuvastatud puude raskusaste ja kellele on määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

§ 25⁴ lg 1

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus

41 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt vanaduspensioniealisele inimesele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega inimesele on toetus 41 eurot, raske puudega inimesele 27 eurot ja keskmise puudega inimesele 13 eurot kuus. Kui inimene sai enne vanaduspensioniiga puudega tööealise inimese toetust ja puue tuvastatakse uuesti aasta jooksul, ei ole uut taotlust vaja. Toetuse taotluse võib esitada koos puude tuvastamise taotlusega; kolme kuu jooksul esitatud taotluse puhul makstakse toetust puude tuvastamise päevast. Liikumistakistusega või hajaasustuses elavale inimesele võib toetuse tuua koju postiga.

41 €
sügava puudega vanaduspensioniealine inimene
27 €
raske puudega vanaduspensioniealine inimene
13 €
keskmise puudega vanaduspensioniealine inimene

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: tagantjärele kuni 3 kuud; toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui taotlus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse tegemisest

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 7¹ · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 4 ja § 6 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

§ 7¹ lg 1

Käesoleva seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2 lg 1¹

Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.

§ 2² lg 1

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega.

§ 16 lg 3¹

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 6–71 nimetatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 17 lg 2

Käesoleva seaduse §-des 6–71 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelneva kolme kuu eest.

§ 17 lg 3

Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras.

§ 22 lg 1

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1

Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5¹ lg 1¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Puudega vanema toetus

19,18 €kuus

Maksja: Riik

Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale või ühele puudega vanematest. Toetus on 19,18 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppes, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja selle õppeaasta lõpuni. Kui toetust taotleb üks puudega vanematest, lisatakse teise vanema kirjalik nõusolek. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 9 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4 ja § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 4 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 19,18 eurot.

§ 9

Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 9

Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 3 lg 4

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist.

§ 4 p 1

õppeasutuse teatis, kui toetust taotleb 16-19-aastast välismaal õppivat last kasvatav vanem;

§ 4 p 2

perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;

§ 4 p 3

teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.

§ 4 p 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks võõras- või kasuvanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale esitatakse täiendavalt eestkostja määramise kohtumäärus, hoolduspere vanemaga sõlmitud leping või valla- või linnavalitsuse korraldus.

§ 8

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet peatab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise, kui laps eraldatakse perest.

§ 19 lg 1

Sotsiaalkindlustusamet jätkab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist lapse vanemale, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjus on ära langenud.

§ 19 lg 3

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

§ 19 lg 4

Sotsiaalkindlustusamet maksab puudega lapse toetust, puudega vanema toetust ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel teisele taotlejale käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tagantjärele, kuid mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

§ 19 lg 5

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Õppetoetus

kuni25,57 €kuus

Toetuse liik: Puudega õppija õppetoetus

Maksja: Riik

Õppetoetust makstakse mittetöötavale puudega õppijale, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puude tõttu õppimisega seotud lisakulusid. Toetus on olenevalt tegelikest lisakuludest 6,39 kuni 25,57 eurot kuus ja seda makstakse igal kuul peale juuli ja augusti. Taotlusele lisatakse dokument puudest tingitud ja õppimisega seotud lisakulude kohta. Toetus määratakse taotlemise päevast.

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 10 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 5 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust.

§ 10 lg 1

Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus.

§ 10 lg 2

Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.

§ 15 lg 2

õppeasutuse teatis välisriigis õppimise kohta;

§ 5 p 1

dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;

§ 5 p 2

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Kulude hüvitamine

Puudega inimese eluaseme kohandamise toetus

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus

Kohila vald hüvitab osaliselt puudega inimese eluruumi kohandamise kulu, kui puue on sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud, kohandamine parandab taotleja liikuvusega seotud, köögi- või hügieenitoiminguid ning taotleja alaline elukoht on kohandatavas eluruumis Kohila valla haldusterritooriumil. Kulu hüvitatakse riigi kehtestatud standardiseeritud ühikuhindade alusel, nende puudumisel tegelike ja põhjendatud kulude järgi. Ühele taotlejale hüvitatakse üks kohandus; uut kohandust saab taotleda viie aasta möödudes eelmise toetuse saamisest. Toetust saab taotleda ainult siis, kui rahandusministeerium on kuulutanud välja vastava taotlusvooru.

Allikad: Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord § 4 · Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord § 7

Määruse tekst
kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses;

Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord § 4 p 1

Puudega isiku elukoha kohandamisel hüvitatakse kulusid vastavalt sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 määrusele nr 4 “Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ määratud standardiseeritud ühikuhindadele või vastava ühikuhinna puudumise korral vastavalt eeldatavale eelarvele.

Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord § 7 lg 1

Ühele taotlejale määratakse toetus ühe kohanduse tegemiseks. Uue kohanduse tegemiseks saab uuesti toetust taotleda viie aasta möödumisel viimase toetuse taotluse rahuldamisest.

Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise kord § 7 lg 2

Õppelaenu kustutamine laenusaaja puuduva töövõime korral

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine

Maksja: Riik

Kui õppelaenu saajal tuvastatakse puuduv töövõime, ei pea ta riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutatakse enne töövõime tuvastamist tekkinud kohustused riigi tagatud summa ulatuses. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.

Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile

Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaajal puuduva töövõime tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.

§ 22 lg 2

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80–100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse käesoleva seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 ning § 22 lõigetes 2 ja 4 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 28 lg 16

Õppelaenu kustutamine laenusaaja lapse raske või sügava puude korral

Omaosaluse tegelik kulu

Toetuse liik: Õppelaenu kustutamine

Maksja: Riik

Kui õppelaenu saaja lapsel tuvastatakse raske või sügav puue, ei pea last pidevalt hooldav vanem riigi tagatud õppelaenu enam tagasi maksma: riik maksab tasumata laenu ja intressid pangale ise. Kustutada saab ühe vanema laenu ja teine vanem peab sellega nõus olema. Taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, soovi korral panga kaudu.

Taotlemine: avaldus Sotsiaalkindlustusametile

Allikad: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 20, § 22, § 23 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

§ 3

Riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja kohustuste täitmiseks makstava summa maksimaalne suurus võrdub laenusaaja poolt võetud laenusumma ja intressidega, kuid ei või ületada õppelaenu võtmise aastate riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäärade summat ning intresse.

§ 20 lg 1

Riigitagatise rakendumisel täidab riik õppelaenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused krediidiasutuse ees laenusumma tagasimaksmata osa ja tasumisele kuuluvate intresside sellises ulatuses, mis laenusaaja tegelikult sai, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra.

§ 20 lg 3

Laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

§ 22 lg 3

Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.

§ 22 lg 4

Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse.

§ 23 lg 1¹

Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.

§ 23 lg 1²

Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud juhul kinnitab isik taotluses, et teine vanem on teadlik ja nõus, et õppelaenu kustutamist taotleb taotlust allkirjastav isik.

§ 23 lg 1⁴

Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.

§ 24 lg 1

Täienduskoolitustoetus

Omaosaluse tegelik kulu

Maksja: Riik

Täienduskoolitustoetus hüvitab töötava puudega inimese täienduskoolituse või tasemeõppe kulusid osaliselt: kokku kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esimesest määramisest. Toetus makstakse koolitajale või, kui inimene on koolituse eest ise tasunud, inimesele endale. Taotlusele lisatakse dokument koolituskulude kohta.

613,68 €
koolituskulude osaline hüvitamine, kuni selle summani kokku kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest

Taotlemine: Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, digiallkirjastatud e-kiri, post või klienditeenindus · Tähtaeg: toetus määratakse taotlemise päevast, mitte varem kui õiguse tekkimise päevast

Allikad: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 12 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2 · Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu § 7 · sotsiaalkindlustusamet.ee

Määruse tekst
Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.

§ 12 lg 1

Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.

§ 12 lg 2

Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud toetus toetusesaajale teenust osutanud asutusele.

§ 22 lg 1¹

Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse täienduskoolitustoetus toetuse saajale teenust osutanud asutusele. Kui toetuse taotleja on eelnevalt ise tasunud koolitusteenuste eest, makstakse toetus välja isikule.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 6 lg 2

Andmed õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse taotleja ning saaja töötamise kohta kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrist.

§ 15 lg 2

Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.

§ 16 lg 1

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokument.

§ 16 lg 2 p 3

Käesoleva seaduse §-des 9–12 sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

§ 17 lg 4

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks.

§ 20 lg 2¹

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud kümne päeva jooksul teatama Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

§ 20 lg 7

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust § 5 lg 1

Töövõimetoetus

57%päevas

Maksja: Riik

Töövõimetoetust saab 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene, kellel Töötukassa on tuvastanud osalise või puuduva töövõime. Puuduva töövõimega inimene saab päevas toetust päevamäära ulatuses, osalise töövõimega inimene 57% päevamäärast. Päevamäär muutub igal aastal 1. aprillil ja Töötukassa avaldab selle oma kodulehel. Osalise töövõimega täiskasvanu peab lisaks töötama, õppima, olema töötuna arvel, kasvatama alla kolmeaastast last või hooldama puudega pereliiget. Kui inimese sissetulek ületab 90-kordse päevamäära, toetust vähendatakse. Taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega; toetust makstakse kord kuus eelmise kuu eest.

57%
osalise töövõimega isik
100%
puuduva töövõimega isik

Taotlemine: taotlus Töötukassale, ka koos töövõime hindamise taotlusega

Ülevaade: töövõimetoetus Eestis

Allikad: Töövõimetoetuse seadus § 2, § 8, § 9, § 11, § 12, § 13, § 14, § 15, § 16, § 17 · Riikliku pensioni 2026. aasta indeksi väärtuse kinnitamine § 1

Määruse tekst
Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

§ 11

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast, kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8 lg 1

Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.

§ 8 lg 3

Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.

§ 9 lg 1

Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.

§ 12 lg 2

Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.

§ 12 lg 3²

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.

§ 12 lg 4

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

§ 12 lg 6

Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).

§ 13 lg 1

Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

§ 13 lg 3

Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.

§ 13 lg 5

Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.

§ 13 lg 7

Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.

§ 14 lg 1

Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära.

§ 14 lg 2

Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.

§ 14 lg 3

Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,053.

§ 1

Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

§ 15 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.

§ 16 lg 1

Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 16 lg 1¹

Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.

§ 17 lg 1

Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:

§ 2 lg 1

Teenused

Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste toetus (riigieelarvest)

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus

Riigieelarvest Kohila vallale eraldatud vahendite kasutamine raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele (Kohila valla elanikele) sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks: lapsehoiuteenus, abistaja/tugiisikuteenus, transporditeenus ravi-/haridus-/ rehabilitatsiooniasutusse, eluruumide kohandamine, pere nõustamisteenused ja teraapia, rehabilitatsiooniplaani teenuste täiendav hüvitamine, abivahendi omaosaluse tasumine, turvakoduteenus, arendavad-koolitavad tegevused, teenuste arendamine ning muud lapse arengut ja pere toimetulekut toetavad teenused.

Allikas: Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse kasutamise kord § 2 ()

Määruse tekst
Riigieelarvest eraldatavaid rahalisi vahendeid võib kasutada raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, sealhulgas: 1) lapsehoiuteenuseks; 2) isiku abistaja või tugiisikuteenuse osutamiseks; 3) transporditeenuseks haridus-, ravi või rehabilitatsiooniasutusse; 4) eluruumide kohandamiseks; 5) laste ja nende perede nõustamisteenuseks (psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine jmt) ja teraapiaks; 6) rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas ette nähtud teenuste täiendavaks hüvitamiseks ning vajadusel pereliikme viibimiseks koos lapsega rehabilitatsiooniteenusel; 7) abivahendi soetamise omaosaluse osaliseks või täielikuks tasumiseks; 8) turvakoduteenuse eest tasumiseks; 9) arendavateks ja koolitavateks tegevusteks lastele, nende peredele või sotsiaalteenuste osutajatele (sh tugiisik, lapsehoidja jt); 10) osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks; 11) muudeks eelpool nimetamata teenusteks, mis toetavad laste arengut ja perede toimetulekut.

Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse kasutamise kord § 2

Koduteenus

Mitterahaline toetus

Abistab või juhendab täisealist inimest, kes terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu vajab kodus toimetulekuks kõrvalabi (koduabi ja isikuabi). Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel.

Taotlemine: pöördumine sotsiaaltöö spetsialisti poole

Allikas: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 5 ()

Määruse tekst
(1)Koduteenuse eesmärk on tagada täisealise inimese iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, säilitades ning parendades tema elukvaliteeti. (2)Koduteenuse osutaja abistab või juhendab inimest, kes terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu vajab kodustes tingimustes toimetulekuks kõrvalabi.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 5

Väljaspool kodu osutatav päevahoiuteenus

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Päevahoiuteenus

Turvaline ja toimetulekut toetav keskkond ning järelevalve mäluhäiretega või hooldusvajadusega täisealisele isikule, et vähendada pereliikmete hoolduskoormust ja lükata edasi suundumist üldhooldusteenusele.

Allikas: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 7 ()

Määruse tekst
(1)Päevahoiuteenuse eesmärk on kindlustada mäluhäiretega või hooldusvajadusega isikule turvaline ja toimetulekut toetav keskkond ning järelevalve, et vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust ja lükata edasi isiku suundumist üldhooldusteenusele.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 7

Reklaam

Tugiisikuteenus

Mitterahaline toetus

Toetab inimese iseseisvat toimetulekut, kui ta sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu vajab olulisel määral kõrvalabi kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel — täisealisele, last kasvatavale inimesele või lapsele endale (sh puudega lapse hooldustoimingud).

Taotlemine: pöördumine lastekaitsespetsialisti (laps) või sotsiaaltöö spetsialisti (täiskasvanu) poole

Allikas: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8 ()

Määruse tekst
(1)Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 8

Täisealise isiku hooldus

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Täisealise isiku hoolduse seadmine

Hoolduse korraldamine täisealisele, kes vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab abi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel, eesmärgiga vältida või edasi lükata suunamist üldhooldus- või erihoolekandeteenusele. Vt ka eraldi kirje "Hooldajatoetus", mis on selle hoolduse eest makstav rahaline toetus.

Allikas: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 9 ()

Määruse tekst
(1)Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. (2)Täisealisele inimesele määratakse hooldaja eesmärgiga vältida või edasi lükata tema suunamist väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele või erihoolekandeteenusele.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 9

Isikliku abistaja teenus

Mitterahaline toetus

Abistab teenuse saajat tegevustes, mille sooritamisel ta vajab puude tõttu füüsilist kõrvalabi (liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieen, majapidamistööd jm). Teenuse saajal on õigus ise valida teda abistav isik.

Allikas: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 10 ()

Määruse tekst
(1)Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamisel ta vajab puude tõttu füüsilist kõrvalabi.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 10

Sotsiaaltransporditeenus

Mitterahaline toetus

Erivajadusega inimesele, kes ei saa oma abivajadusest tulenevalt kasutada tavatransporti tööl, õppeasutuses, tervishoiuasutuses käimiseks või avalike teenuste kasutamiseks; osutatakse juhuveona tellimuse alusel (3 tööpäeva ette maakonnasiseselt, 7 tööpäeva väljaspool maakonda). Teenus on tasuline, VÄLJA ARVATUD lastele koolis käimiseks või avalike teenuste kasutamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (või tasemeõppes õppiva lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni) — neile tasuta.

Taotlemine: pöördumine sotsiaaltöö spetsialisti poole

Allikas: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 13 ()

Määruse tekst
(5)Sotsiaaltransporditeenus on selle saajale tasuline, v.a lastele koolis käimiseks või avalike teenuste kasutamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tasemeõppes õppiva lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 13

Päevakeskuseteenus

Mitterahaline toetus

Toetuse liik: Päevakeskuse teenus

Edendab ja säilitab sotsiaalsel sihtrühmal suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsust — kultuuriline vabaaja veetmine, huvitegevus, vabatahtlik töö, toimetuleku toetamine, sotsiaalse aktiivsuse säilitamine; sh iluteenused, pesupesemine. Teenuse saamiseks pöördub inimene otse teenuse osutaja poole.

Allikas: Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 20 ()

Määruse tekst
(1)Päevakeskuseteenuse eesmärk on edendada ja säilitada sotsiaalsel sihtrühmal suhtlemis- ning tegutsemisaktiivsust, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise, huvitegevuse, vabatahtliku töö, toimetuleku toetamise ning sotsiaalse aktiivsuse säilitamise. (2)Päevakeskuse teenuse raames pakutakse erinevaid toetavaid teenuseid nagu näiteks iluteenused, pesupesemine ja pesemise võimalust.

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord § 20

Kohila valla toetused

Puuetega inimeste toetused Raplamaa teistes omavalitsustes →

Reklaam