Kanepi valla eluasemetoetused
Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika
Kindel suurus või ülempiir
Küttetoetus
kuni200 €aastas
Küttematerjali maksumuse osaliseks hüvitamiseks ahiküttega eluruumis üksi elavale, mittetöötavale vanadus- või töövõimetuspensionärile, üks kord kalendriaastas, kui puuduvad seadusjärgsed ülalpidamiskohustuslased (või need ei suuda tervise/ ea/sissetuleku tõttu ülalpidamiskohustust täita) ja kuu sissetulek jääb alla 2,5-kordse riikliku toimetulekupiiri. Erandkorras võib taotleda ka muu toimetulekuraskustes isik või perekond. Toetus võib olla rahaline või mitterahaline (küttematerjali toimetamine).
Taotlemine: kirjalik avaldus
Võrdlus: küttetoetus teistes valdades ja linnades (150–500 € aastas)
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 57 () · Sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine § 1 lg 6 () · kanepi.ee
Määruse tekst
Küttetoetust määratakse rahalises väärtuses kuni 200 eurot.
Sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine § 1 lg 6
Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetus
kuni10 000 ۟hekordselt
Toetuse liik: Kagu-Eesti spetsialisti eluasemetoetus
Kõrgharidusega või kutsekeskharidusega ja erialase väljaõppe/ töökogemusega spetsialistile, kes töötab Kagu-Eesti (Võru-, Valga- või Põlva maakonna) ettevõttes või asutuses, oma brutopalk on vähemalt 75% Põlva maakonna eelmise aasta keskmisest ja kellel pole võlgnevusi Kanepi valla ees — eluruumi ostmiseks Kanepi vallas või sellega seotud ehitustöödeks (nt üldehitus, elekter, vee/kanalisatsioon, küte). Taotleja omafinantseering peab olema vähemalt 33% abikõlblikest kuludest. Toetatav eluruum peab jääma taotleja alaliseks elukohaks ja omandisse vähemalt kolm aastat. Põhineb riigihalduse ministri 30.12.2019 määrusel nr 66.
- 67 €
- toetuse ülemmäär protsendina projekti abikõlblikest kuludest
- 5000 €
- minimaalne toetussumma
- 10 000 €
- maksimaalne toetussumma
Allikas: Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede § 8 lg 2-3; § 9 lg 1 ()
Määruse tekst
taotleja brutotöötasu on taotluse esitamise seisuga vähemalt 75% Põlva maakonna eelmise kalendriaasta keskmisest brutotöötasust;
Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede § 9 lg 1
Reklaam
Kodualuse maa maksusoodustus
kuni100 €aastas
Toetuse liik: Kodualuse maa maksuvabastus
Kodualuse maa maamaks on Kanepi vallas 2026. aastal kuni 100 eurot väiksem, maamaksuseaduses sätestatud tingimustel.
Võrdlus: kodualuse maa maksuvabastus teistes valdades ja linnades (25–1000 € aastas)
Allikad: Maamaksumäärade, maamaksu tõusu piirmäära ja maksusoodustuste kehtestamine Kanepi vallas 2026. aastaks § 4 · kanepi.ee
Määruse tekst
Kehtestada 2026. aastaks kodualuse maa maksusoodustus 100 eurot.
Maamaksumäärade, maamaksu tõusu piirmäära ja maksusoodustuste kehtestamine Kanepi vallas 2026. aastaks § 4
Hajaasustuse programm
kuni6500 ۟hekordselt
Kanepi vald osaleb riigi hajaasustuse programmis, mis toetab hajaasustusega piirkonnas asuva majapidamise joogivee kättesaadavuse, heitvee kanaliseerimise, aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee ja autonoomse elektrisüsteemi (kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud) rajamist. Toetus on ühe majapidamise kohta kuni 6500 eurot ja kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest; oma- ja kaasfinantseering peab kokku olema vähemalt 33%. Taotleja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel olema taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist see majapidamine. 2026. aasta eelisvaldkonnad olid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. 2026. aasta taotlusvoor oli avatud 2. veebruarist 2. aprillini.
Taotlemine: taotlus vallavalitsusele või digiallkirjastatult e-postiga (hajaasustus@kanepi.ee)
Võrdlus: hajaasustuse programm teistes valdades ja linnades (6500 € ühekordselt)
Allikad: Hajaasustuse programmi 2026.a taotluste hindamiskomisjoni moodustamine ja prioriteetse valdkonna kehtestamine (korraldus nr 2-3/65, 17.03.2026) · kanepi.ee
Määruse tekst
Kehtestada 2026. aastal prioriteetseks valdkonnaks veevarustussüsteemid ja kanalisatsioonisüsteemid.
Toetuse maksimaalne summa on 6500€ majapidamise kohta, toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 67%, omafinantseering 33%.
Lasterikaste perede kodutoetus
kuni12 000 ۟hekordselt
Maksja: Riik
Toetus lasterikkale perele kodu ostmiseks, ehitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks. Taotleda saab vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, kelle leibkonnas elab alaliselt vähemalt kolm kuni 19-aastast last, samuti tema abikaasa või elukaaslane. Leibkonna eelmise aasta keskmine maksustatav tulu võib olla kuni 550 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toetus katab kulud kuni 12 000 euro ulatuses, teistkordsel taotlemisel kuni 6000 eurot. Kodu ostmist toetatakse, kui perel eluruumi ei ole või see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele; ehitamist, kui praegune eluruum ei vasta neile. Taotlused reastatakse hindepunktide järgi ja rahuldatakse vooru eelarve ulatuses. Pere peab elama selles kodus vähemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.
- 12 000 €
- esmakordsel taotlemisel
- 6000 €
- kui taotlejale on selle määruse alusel ühel korral toetust juba eraldatud
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 7 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 8 · Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord § 9 · eis.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise eesmärk on lasterikaste perede elamistingimuste parendamine ja kaasajastamine.
§ 1
taotleja – vähemalt kolme lapse suhtes esindusõigust omav vanem, lapsendaja, kasuvanem või eestkostja, samuti loetakse taotlejaks eelnimetatud isiku leibkonda kuuluv elukaaslane, registreeritud elukaaslane või abikaasa.
§ 2 p 7
laps – taotleja hooldamisel ja kasvatamisel temaga ühises eluruumis elav kuni 19-aastane isik;
§ 2 p 3
leibkond – taotleja ja kolm või enam last, kes elavad alaliselt samas eluruumis ning jagavad ühist kodust majapidamist;
§ 2 p 4
Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.
§ 3
Omandada võib ühe eluruumi.
§ 4 lg 3
Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 2
Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
§ 5 lg 3
Projekti abikõlblikkuse periood, mille jooksul on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima, on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates.
§ 6 lg 2
Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui lõikes 3 kehtestatud maksimaalne toetussumma. Kui projekti kogumaksumus ületab maksimaalset toetussummat, peab taotleja tagama projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuna.
§ 7 lg 1
Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast.
§ 7 lg 2
12 000 eurot esmakordsel taotlemisel;
§ 7 lg 3 p 1
6000 eurot, kui taotlejale on käesoleva määruse alusel ühel korral toetust eraldatud.
§ 7 lg 3 p 2
Toetust võib taotleda, kui taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav tulu leibkonnaliikme kohta on kuni 550 eurot kuus.
§ 8 lg 1
Leibkond peab kasutama projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana, arvestades lõikes 3 sätestatud erisust.
§ 8 lg 2
Toetust antakse voorupõhiselt.
§ 9 lg 1
Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 9 lg 2
Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
§ 9 lg 3
Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.
§ 9 lg 4
Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.
§ 10 lg 6
Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.
§ 10 lg 10
Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.
§ 10 lg 13
Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti.
§ 10 lg 15
EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.
§ 17 lg 1
Toetuse saaja taotluse alusel makstakse toetust välja osade kaupa, kusjuures osalise väljamakse suurus peab olema vähemalt 500 eurot.
§ 21 lg 1
EIS teeb toetuse väljamakse või osalise väljamakse eluruumi asjaõiguslepingus omandi üleandmiseks märgitud müüja või tema nimetatud isiku, ehitusmaterjali või -toote müüja, teenusepakkuja või toetuse saaja kontole.
§ 21 lg 4
kasutada projekti objektiks olevat eluruumi alalise elukohana 2 aasta jooksul projekti lõpparuande esitamisest arvates;
§ 26 lg 2 p 6
Kui taotlejale on toetust eraldatud enne käesoleva määruse jõustumist ja toetusega seotud kohustused on täidetud, loetakse taotleja esmakordseks taotlejaks ja toetust on õigus taotleda määruse § 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud summas.
§ 28 lg 3
Kulude hüvitamine
Puudega inimese eluruumi kohandamise toetus
Omaosaluse tegelik kulu
Toetuse liik: Eluruumi kohandamise toetus
Kanepi valla elanikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud puude ja kes vajab eluruumi kohandamist (liikuvus, hügieen, köök). Taotlusi saab esitada üks kord aastas, 1.-31. august, kui eelarves on selleks raha ette nähtud. Kulud hüvitatakse pärast tööde teostamist kuludokumentide alusel.
Taotlemine: taotlus vallavalitsusele, abivajadust hinnatakse kodukülastusel · Tähtaeg: 1.–31. augustini
Allikad: Puudega inimeste eluruumi kohandamise toetuse andmine § 1 lg 1; § 6 lg 7 () · kanepi.ee
Määruse tekst
Toetuse andmise kord reguleerib puudega isiku eluruumi kohandamisega (edaspidi eluaseme kohandamine) seotud kulude hüvitamist Kanepi valla eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.
Puudega inimeste eluruumi kohandamise toetuse andmine § 1 lg 1
Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust väiksema toetuse summaga.
Puudega inimeste eluruumi kohandamise toetuse andmine § 6 lg 7
Toimetulekutoetus
Omaosaluse tegelik kulu
Riiklik, seadusega kehtestatud ulatuses ja tingimustel makstav toimetulekutoetus, mida Kanepi vald riigieelarvest eraldatud vahenditest maksab. Taotlus tuleb esitada jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks; toetus määratakse 5 tööpäeva jooksul kõigi dokumentide esitamisest ja makstakse välja 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Eluruumi alaliste kulude piirmäärad arvestamisel kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.
Taotlemine: kirjalik taotlus koos sissetulekuid tõendavate dokumentidega
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 61 () · Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel § 2 () · kanepi.ee
Määruse tekst
Toimetuleku määramisel võetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja tasumisele kuuluvad eluasemekulud järgmiste piirmäärade ulatuses: 1) korteri üür kuni 5 eurot 1m² kohta kuus; … 7) tarbitud elektrienergia maksumus kuni 120 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning 40 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; … 9) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 20 eurot 1m² kohta kuus;
Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel § 2
Reklaam
Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027
kuni50%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.
- 30%
- määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
- 40%
- asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
- 50%
- kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
- 55%
- eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
- 40%
- lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
- 50%
- lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee
Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.
§ 1 lg 1
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 3 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;
§ 4 p 6
Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 6 lg 4
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 10 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.
§ 11 lg 3
Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
§ 12 lg 1 p 1
punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 2
punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 3
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 5¹
punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6
punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;
§ 12 lg 1 p 6¹
punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
§ 12 lg 1 p 7
punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.
§ 12 lg 1 p 8
alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 1
Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
§ 12 lg 2 p 3
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.
§ 12 lg 2 p 4
Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.
§ 12 lg 3
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.
§ 13 lg 1
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
§ 14 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
§ 15 lg 1
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 17
Toetust taotletakse voorupõhiselt.
§ 18 lg 1
Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
§ 18 lg 2
Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.
§ 18 lg 2¹
Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2²
Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 18 lg 4
Taotleja on korteriühistu.
§ 19 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 19 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 19 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 19 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 19 lg 6
Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
§ 22 lg 4
Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.
§ 24 lg 2
Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.
§ 29 lg 2
Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.
§ 30 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 34 p 4
Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)
kuni70%ühekordselt
Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus
Maksja: Riik
Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.
- 70%
- üldine maksimaalne osakaal
- 80%
- eeltoodetud elementide kasutamisel
- 80%
- lifti ehitamisel
- 80%
- naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
- 60%
- kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)
Taotlemine: e-toetuse keskkond
Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee
Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.
§ 1 lg 1
korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
§ 2 p 3
elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.
§ 3 lg 1 p 5
Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 4 lg 1
Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 5 lg 2
gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
§ 6 lg 4 p 3
Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.
§ 7 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:
§ 8 lg 1
korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 1
rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;
§ 8 lg 1 p 2
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.
§ 8 lg 1 p 3
Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.
§ 8 lg 2
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.
§ 8 lg 3
Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.
§ 8 lg 4
saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));
§ 9 lg 1 p 1
Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).
§ 10 lg 1
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.
§ 12 lg 1
Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.
§ 12 lg 2
Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
§ 12 lg 4
Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.
§ 12 lg 5
Korterelamu peab olema kasutuses.
§ 12 lg 6
Toetust taotletakse jooksvalt.
§ 17 lg 1
Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 17 lg 2
Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.
§ 18 lg 1
Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.
§ 18 lg 2
Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 19 lg 1
kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
§ 26 lg 2 p 5
Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.
§ 30 lg 2
Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.
§ 30 lg 5
Vajaduspõhine
Toimetulekutoetus
Vajaduspõhine
Maksja: Riik
Toimetulekutoetust saab üksi elav inimene või perekond, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarvega: 2026. aastal on see 220 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele. Perekonna iga järgmise täisealise liikme piir on 80% ja iga lapse piir 120% sellest summast. Toetuse suurus arvutatakse iga kord eraldi: aluseks on perekonna eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse maha makstud elatis ja jooksva kuu eluasemekulud. Eluasemekulude piirmäärad kehtestab iga omavalitsus ise. Toetust taotletakse jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks elukohajärgsest omavalitsusest, eelmiste kuude eest toetust ei maksta. Kui toetuse saaja hakkab tööle, jäetakse kahel kuul kogu töine sissetulek ja seejärel neljal kuul pool sellest arvestamata; seda saab kasutada kord 24 kuu jooksul.
Taotlemine: elukohajärgne omavalitsus (valla- või linnavalitsus) · Tähtaeg: jooksva kuu eest hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks
Ülevaade: toimetulekutoetus Eestis
Allikad: Sotsiaalhoolekande seadus § 131–§ 134 · 2026. aasta riigieelarve seadus § 2 · Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused · sm.ee
Määruse tekst
Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
§ 131 lg 1
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
§ 131 lg 2
Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.
§ 131 lg 3
Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 4
Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
§ 131 lg 5
Kui laps saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, loetakse teda käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks.
§ 131 lg 6
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
§ 131 lg 8
on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
§ 131 lg 9
Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, ei kohaldata tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 10
Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 8
§ 131 lg 11
Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
§ 131 lg 12
Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
§ 132 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.
§ 132 lg 3
Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes nimetatud esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu taotleja enda ja tema perekonna omandis olevatest vallasasjadest eluruumidest ja väärtpaberitest väärtpaberituru seaduse tähenduses.
§ 132 lg 6
Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust äriühingutes või kuulumist äriühingutesse,
§ 132 lg 6¹
Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.
§ 132 lg 6²
Toimetulekutoetust ei määrata isikule, kellele osutatakse väljaspool kodu ööpäevaringselt osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset majutust sisaldavat erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust, samuti isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses.
§ 132 lg 7
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
§ 133 lg 1
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatut kohaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel ühel korral 24 kuu jooksul lõike 21 kohaldamisest arvates.
§ 133 lg 2²
Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
§ 133 lg 4
Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete esmase toimetuleku.
§ 133 lg 6
Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
§ 133 lg 7
Eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse,
§ 133 lg 7¹
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
§ 133 lg 9²
Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
§ 134 lg 1
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.
§ 134 lg 2
Kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
§ 134 lg 5
Kohaliku omavalitsuse üksus maksab arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-le 28 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.
§ 134 lg 6
Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama.
§ 134 lg 7
Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tasuda § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.
§ 134 lg 8
Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
§ 13⁴ lg 1
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.
§ 13⁴ lg 2
Riigieelarvest hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekutoetuse maksmise kulud.
§ 156 lg 1
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
§ 2 lg 5 p 5
seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus;
2026. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 5 p 5
Kinnitada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta.
p 2
Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
p 2¹
eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine
§ 7 lg 1 p 2
Teenused
Eluruumi tagamine
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Eluruumi tagamise teenus
Vald tagab (üürile andes) eluruumi isikutele, kes ei ole ise võimelised endale sobivat eluruumi tagama: tulekahju/loodus- õnnetuse tõttu eluaseme kaotanud, vanuse/arengutaseme/varalise olukorra tõttu üürida või osta mitte suutvad, üksi elavad vanurid ja puudega inimesed, kes vajavad kõrvalabi, asenduskodust tagasipöördunud ja kinnipidamiskohast vabanenud endised Kanepi valla elanikud. Otsustab vallavalitsus, üürilepingu tähtaeg ja -tingimused eraldi.
Taotlemine: kirjalik avaldus
Allikad: Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 38 lg 3 () · kanepi.ee
Määruse tekst
Eluruumi võivad taotleda järgnevad isikud: 1) isikud, kes on tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel viisil kaotanud eluaseme; 2) isikud, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise endale võimeline eluaset üürima või soetama; 3) üksi elavad vanurid ning puudega inimesed, kes vajavad kõrvalabi, kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamise korraldamine; 4) asenduskodust tagasipöördunud, … ; 5) isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord § 38 lg 3
Tasuta talvine teehooldus erateedel
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Erateede talvine teehooldus
Kanepi vald teeb hajaasustusalal, avalikult kasutatavast teest kaugemal kui 30 meetrit asuvate ja aastaringse alalise elukohana kasutatavate majapidamisteni viivatel erateedel tasuta talvist teehooldust (lumetõrjet). Teenuse saamise õigus on kinnistu omanikul, kaasomanikul või majapidamist alalise elukohana kasutaval isikul, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi registreeritud sellele kinnistule. Tee peab vastama korras seatud nõuetele (tähistus, takistuste puudumine, liikumisvõimalus lumetõrjetehnikale jm). Lumetõrjet alustatakse 12 tunni jooksul pärast lume- või tuisu lõppemist, kui lumekiht ületab sõiduteel 15 cm, ning tööd lõpetatakse üldjuhul 36 tunni, eritehnika vajadusel 96 tunni jooksul. Teenus ei hõlma libedusetõrjet ega lume laadimist ja äravedu.
Allikad: Kanepi valla erateedel tasuta talvise teehoolduse tegemise kord § 2-3 · kanepi.ee
Määruse tekst
Tasuta lumetõrje teenust on õigus saada Kanepi vallas asuva kinnistu omanikul, kaasomanikul või kinnistul asuvat majapidamist alalise elukohana kasutaval isikul (edaspidi teenuse saaja), kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri kohaselt registreeritud sellele kinnistule
Kanepi valla erateedel tasuta talvise teehoolduse tegemise kord § 2 lg 1
Tasuta lumetõrje teenust on õigus saada Kanepi vallas asuvatele erateedele, mis jäävad Kanepi valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ning kulgevad majapidamisteni, mis asuvad kaugemal kui 30 m avalikult kasutatavalt teelt ning mida kasutatakse aastaringselt alalise elukohana
Kanepi valla erateedel tasuta talvise teehoolduse tegemise kord § 2 lg 2
Tasuta lumetõrje teenuse osutamist alustatakse 12 tunni jooksul peale tuisu või lumesaju lõppemist ning juhul kui lumekihi paksus ületab sõiduteel 15 cm.
Kanepi valla erateedel tasuta talvise teehoolduse tegemise kord § 3 lg 1
Tasuta lumetõrje teenuse osutamisel tuleb tööd lõpetada 36 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppemist. Kui vajalikuks osutub eritehnika (ekskavaator vms) kasutamine, siis pikeneb tähtaeg 96 tunnini.
Kanepi valla erateedel tasuta talvise teehoolduse tegemise kord § 3 lg 2
Tasuta lumetõrje teenus ei sisalda libedusetõrjet, sulailmadega läbivajunud teel tekkinud lörtsikihi eemaldamist ega lume laadimist ning äravedu.
Kanepi valla erateedel tasuta talvise teehoolduse tegemise kord § 3 lg 3
Valla eluruumi üürile andmine
Mitterahaline toetus
Toetuse liik: Sotsiaaleluruum
Kanepi vald annab oma omandis olevaid eluruume üürile tähtajalise, korraga kuni üheaastase üürilepinguga. Taotlus esitatakse vallavalitsusele, kes otsustab eluruumi kasutusse andmise ja üürilepingu sõlmimise. Erandina saab eluruumi taotleda tööandja eluruumina teenistus- või töösuhte ajaks vallavalitsuse teenistuja, vallavalitsuse hallatava asutuse töötaja või muu valla jaoks oluline tööjõud. Üür on 1–5 eurot eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta kuus; lisaks tasub üürnik kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Üürile andmisest võidakse keelduda, kui taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid või tal on tähtajaks tasumata võlgnevusi valla ees.
Taotlemine: kirjalik taotlus vallavalitsusele
Allikad: Kanepi valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord § 3-5 · Munitsipaaleluruumi üüri piirmäära kehtestamine § 1
Määruse tekst
Eluruum antakse üürilepingu alusel kasutusse tähtajalisena korraga kuni 1 aastaks.
Kanepi valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord § 3 lg 1
Tööandja eluruumi üürimise taotlust on õigustatud esitama Kanepi vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) teenistuja, vallavalitsuse hallatava asutuse töötaja või muu valla jaoks oluline tööjõud.
Kanepi valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord § 4 lg 2
Eluruumi üürimiseks esitakse vallavalitsusele kirjalik taotlus (avaldus).
Kanepi valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord § 5 lg 1
taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid või on andmeid varjatud; … taotlejal on tähtajaks tasumata võlgnevusi valla ees.
Kanepi valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord § 5 lg 6 p 1, p 4
eluruumi kõrvalkulud, mis on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud eluruumi kasutamisega.
Kanepi valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord § 7 lg 2 p 1
Kanepi valla omandis olevate eluruumide üüri alammäär on 1 eurot ja ülemmäär 5 eurot kuus eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
Munitsipaaleluruumi üüri piirmäära kehtestamine § 1 lg 1
Kanepi valla toetused
Reklaam