Määr.Otsing

Jõgeva valla taristu toetused

Riigi TeatajaMäärusedDokumendiregistridKorraldused ja otsusedKodulehedTaotlemine ja tähtajadKui kodulehel on kirjas teisiti kui määruses, kehtib määrus. Metoodika

Kindel suurus või ülempiir

Korterelamute õuealade korrastamise toetus

kuni4000 €ühekordselt

Toetuse liik: Korteriühistu toetus

Jõgeva vallas tegutsev korteriühistu (või mitu naaberhoovidega ühistut ühiselt) saab toetust õuealade korrastamiseks, generaatorite paigaldamiseks ja fassaadimaalingute tegemiseks. Toetuse määr on kuni 50% tööde maksumusest ühe korterelamu kohta, kuid tegevuseti erineva ülemmääraga: kuni 4000 eurot teede, parkimisplatside ja sademevee äravoolusüsteemide ehituseks; kuni 3000 eurot mängu- ja spordiväljakute ning muude hoovirajatiste eest; kuni 2000 eurot generaatori paigaldamiseks; kuni 3000 eurot fassaadimaalingu eest; kuni 1000 eurot nende tööde projekteerimiseks. Taotlusvoor on avatud igal eelarveaastal 1. märtsist kuni vahendite ammendumiseni; ühistu saab toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul (generaatori toetus ei arva seda tähtaega teiste tegevuste vastu).

4000 €
teede ja parkimisplatside ning sademevete ärajuhtimise rajamine või korrastamine
3000 €
mängu- ja spordiväljakute, jalgrattahoidlate, pinkide ja haljastuse rajamine
3000 €
fassaadimaalingu tegemine
2000 €
generaatori paigaldamine
1000 €
eelnimetatud tööde projekteerimine või eskiislahenduse koostamine

Taotlemine: avaldus iseteeninduses

Allikad: Korteriühistute toetamise kord § 1 lg 1, 3; § 3 lg 1; § 4 lg 1, 4 () · xn--jgeva-dua.ee

Määruse tekst
Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord toetuse andmiseks Jõgeva valla eelarvest valla territooriumil asuvate korterelamute õuealade korrastamiseks, generaatorite paigaldamiseks ja fassaadimaalingute tegemiseks. … Toetust võib taotleda järgmisteks tegevusteks: … teede ja parkimisplatside ehitamine, renoveerimine ja laiendamine; … sademevete ärajuhtimise süsteemide ehitamine ja renoveerimine; … mängu- ja spordiväljakute rajamine ja renoveerimine; … jalgrattahoidlate, pinkide, prügikastide piirete või jäätmemajade ning muude hoovirajatiste soetamine, paigaldamine ja renoveerimine; … elukeskkonna ilmestamiseks renoveerimistööde käigus fassaadimaalingu tegemiseks; … elektrivarustuse tagamiseks generaatori paigaldamine; … vajadusel punktides 1 kuni 6 nimetatud tööde projekteerimine või eskiislahenduse tellimine.

Korteriühistute toetamise kord § 1 lg 1, 3

Toetuse määr on kuni 50% tehtavate tööde maksumusest ühe korterelamu kohta, kuid mitte rohkem kui: … 4000 eurot teede ja parkimisplatside ning sademevete ärajuhtimise süsteemide ehituseks ja renoveerimiseks; … 3000 eurot mängu- ja spordiväljakute, jalgrattahoidlate, pinkide, prügikastide piirete või jäätmemajade ning muude hoovirajatiste soetamiseks, paigaldamiseks ja renoveerimiseks; … 2000 eurot generaatori paigaldamiseks; … 3000 eurot fassaadimaalingu tegemiseks; … 1000 eurot punktides 1–4 nimetatud tööde projekteerimiseks või eskiislahenduse tellimiseks.

Korteriühistute toetamise kord § 3 lg 1

Taotlusvoor on avatud igal eelarveaastal 1. märtsist kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. … Taotlejal on võimalik toetust saada üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Kui taotleja on saanud toetust generaatori paigaldamiseks, siis kolmeaastast perioodi teistele tegevustele toetuse eraldamiseks ei rakendata.

Korteriühistute toetamise kord § 4 lg 1, 4

Kulude hüvitamine

Korterelamute rekonstrueerimise toetus 2022–2027

kuni50%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks: soojustamiseks, akende, kütte, ventilatsiooni ja muude süsteemide uuendamiseks ning taastuvenergia seadmete paigaldamiseks. Toetus on 30–50% tööde abikõlblikest kuludest sõltuvalt maja asukohast ja kinnisvara hinnast, tehases valmistatud elementide kasutamisel 40–55%. Alla 18 korteriga maja saab kümme protsendipunkti rohkem, kultuuriväärtusega maja kümme või 20 protsendipunkti rohkem. Rekonstrueerimine peab andma vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele. Taotlused rahuldatakse pingereas, suurema energiakasutusega majad eespool.

30%
määruses nimetatud kõrge turuväärtusega asustusüksustes (taotlusele eelneva aasta turuväärtus kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter)
40%
asustusüksustes, kus turuväärtus on 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja määruses loetletud linnades ja asulates
50%
kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
eeltoodetud elementide kasutamisel keskmise turuväärtusega ja määruses loetletud asustusüksustes
55%
eeltoodetud elementide kasutamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes
40%
lifti ehitamisel kõrge turuväärtusega asustusüksuses
50%
lifti ehitamisel kõigis ülejäänud asustusüksustes

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 18 · Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 19 · eis.ee

Määruse tekst
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

§ 1 lg 1

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;

§ 4 p 6

Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 6 lg 4

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 10 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2028. a.

§ 11 lg 3

Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

§ 12 lg 1 p 1

punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 2

punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 3

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 5¹

punktis 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6

punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;

§ 12 lg 1 p 6¹

punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;

§ 12 lg 1 p 7

punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

§ 12 lg 1 p 8

alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 1

Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;

§ 12 lg 2 p 3

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala ja Valga muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.

§ 12 lg 2 p 4

Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.

§ 12 lg 3

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam.

§ 13 lg 1

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));

§ 14 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).

§ 15 lg 1

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 17

Toetust taotletakse voorupõhiselt.

§ 18 lg 1

Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

§ 18 lg 2

Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

§ 18 lg 2¹

Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2²

Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 18 lg 4

Taotleja on korteriühistu.

§ 19 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 19 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 19 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 19 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 19 lg 6

Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 22 lg 4

Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani.

§ 24 lg 2

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

§ 29 lg 2

Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

§ 30 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 34 p 4

Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimise toetus (Õiglase Ülemineku Fond)

kuni70%ühekordselt

Toetuse liik: Korterelamu rekonstrueerimise toetus

Maksja: Riik

Toetus Ida-Viru maakonna korteriühistule enne 2000. aastat valminud korterelamu rekonstrueerimiseks. Toetus on kuni 70% abikõlblikest kuludest; tehases valmistatud elementide kasutamisel, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel kuni 80%. Kui maja jõuab energiatõhususarvu klassi D, mitte C, on toetus kümme protsendipunkti väiksem. Projekt peab valmima ja lõppmakse taotlus olema esitatud 31. detsembriks 2026. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras kuni eelarve lõppemiseni. Vähemalt 80% korteritest peab kuuluma eraisikutele.

70%
üldine maksimaalne osakaal
80%
eeltoodetud elementide kasutamisel
80%
lifti ehitamisel
80%
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel
60%
kui tulemuseks saavutatakse energiatõhususarvu klass D (üldine osakaal kümme protsendipunkti madalam)

Taotlemine: e-toetuse keskkond

Allikad: Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 8 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 12 · Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused § 17 · eis.ee

Määruse tekst
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek” meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” rakendamiseks toetuse andmist.

§ 1 lg 1

korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;

§ 2 p 3

elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

§ 3 lg 1 p 5

Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 4 lg 1

Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 5 lg 2

gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

§ 6 lg 4 p 3

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2026.

§ 7 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:

§ 8 lg 1

korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 1

rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;

§ 8 lg 1 p 2

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.

§ 8 lg 1 p 3

Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.

§ 8 lg 2

Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme protsendipunkti madalam.

§ 8 lg 3

Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

§ 8 lg 4

saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));

§ 9 lg 1 p 1

Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).

§ 10 lg 1

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.

§ 12 lg 1

Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks.

§ 12 lg 2

Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

§ 12 lg 4

Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

§ 12 lg 5

Korterelamu peab olema kasutuses.

§ 12 lg 6

Toetust taotletakse jooksvalt.

§ 17 lg 1

Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 17 lg 2

Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni.

§ 18 lg 1

Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

§ 18 lg 2

Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 19 lg 1

kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;

§ 26 lg 2 p 5

Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.

§ 30 lg 2

Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2026. a.

§ 30 lg 5

Vajaduspõhine

Hajaasustuse programm

Vajaduspõhine

Jõgeva vald osaleb riigi hajaasustuse programmis, mis toetab hajaasustuses elavate majapidamiste veevarustus-, kanalisatsiooni-, juurdepääsutee- ja autonoomse elektrisüsteemi rajamist. Vallavalitsus kehtestab toetuse andmisel eelistatud sihtrühmad ja toetatavate valdkondade prioriteetsuse ning otsustab taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise.

Võrdlus: hajaasustuse programm teistes valdades ja linnades (6500 € ühekordselt)

Allikad: Hajaasustuse programmi rakendamine Jõgeva vallas § 2 () · xn--jgeva-dua.ee

Määruse tekst
Jõgeva vallavalitsuse kui täitevorgani pädevuses on: … kehtestada toetuse andmisel eelistatud sihtrühmad ja toetatavate valdkondade prioriteetsus; … moodustada nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hajaasustuse programmi komisjon; … otsustada taotluste rahuldamine, osaline rahuldamine, tingimuslik rahuldamine või rahuldamata jätmine.

Hajaasustuse programmi rakendamine Jõgeva vallas § 2

Teenused

Erateede talvine teehooldus

Mitterahaline toetus

Jõgeva vallas asuval erateel, mis viib aastaringselt alalise elukohana kasutatavasse majapidamisse, on kinnistu kasutajal õigus tasuta lumetõrjele. Teenust ei tehta õuealal ega juhul, kui see on tehniliselt raskendatud, seab ohtu vara või kui kinnistut ei loeta korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Lumetõrje algab, kui lumekihi paksus ületab teel 10 cm; see ei hõlma libedustõrjet ega lume laadimist ja äravedu. Taotlus tuleb esitada vallavalitsusele; eelmisel talvel toetust saanud isik ei pea taotlust uuesti esitama.

Taotlemine: avaldus iseteeninduses või e-postiga

Allikad: Jõgeva valla erateedel tasuta lumetõrje tegemine § 2 lg 1; § 3 lg 1-2; § 4 lg 1-2 () · xn--jgeva-dua.ee

Määruse tekst
Tasuta lumetõrjet on õigus saada erateele, mis viib majapidamiseni, mida kasutatakse rahvastikuregistri andmetel aastaringselt alalise elukohana.

Jõgeva valla erateedel tasuta lumetõrje tegemine § 2 lg 1

Jõgeva valla toetused

Taristu toetused Jõgevamaa teistes omavalitsustes →

Reklaam